ET 
EN 
DE 
BG 
HR 
CS 
DA 
NL 
FI 
FR 
EL 
HU 
IT 
LV 
LT 
PL 
PT 
RO 
SK 
SL 
ES 
SV 
Abistamise tööriistakomplekt
Levitamise infoleht
Tööriistakomplekt
The Sotsiaalteenuste projektide hõlbustamise tööriistakomplekt on loodud selleks, et tõhusalt reageerida kiireloomulistele haldus- ja tehnilistele probleemidele, mis tekivad projektitsükli igas etapis. Selle peamine eesmärk on aidata kõikidel tasanditel (riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil) tegutsevaid haldusasutusi, sealhulgas vahendusasutusi ja -asutusi, ESF+ ja ERFi (koos muude programmidega) vahendite saamisel ja haldamisel sotsiaalteenuste hüvanguks.
Tööriistakomplekt on pühendunud lahenduste leidmisele ja vahendite väljatöötamisele, mis lihtsustavad juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele. See pakub mitmesuguseid praktilisi vahendeid, nõuandeid, soovitusi ja mudeleid ning toob esile erinevate ELi liikmesriikide paljulubavaid tavasid.
Tööriistakomplekt on loodud projektijuhtimise protsessi ühtlustamiseks seitsmes põhitemaatilises valdkonnas: Projekti rakendamine, partnerlus ja horisontaalsed põhimõtted, projekti valik ja hindamine, projekti kvaliteet ja teabevahetus, eelarve, aruandlus, järelmeetmed ja jätkusuutlikkus.
Selles jaotises leiate mitmesuguseid mallid, tabelidja kontrollnimekirjad mis on mõeldud kõigi seitsme teemavaldkonna jaoks, et aidata liikuda projektide hõlbustamise keerukuses ja rakendada parimaid tavasid, mis põhinevad sektoripõhistel arusaamadel.
01 Rakendusfaas
Seda vahendit tuleb kasutada sotsiaalse kaasatuse ja innovatsiooni avatud konkursikutse kavandamisel, et tagada kõigile asjaomastele potentsiaalsetele taotlejatele juurdepääs programmile.
Tööriista kasutusjuhend:
- Integreerige see vahend kutsete kavandamise protsessi, et tuletada meelde, milliseid sotsiaalteenuste pakkujate aspekte on vaja arvesse võtta.
- Enne kõne kavandamise alustamist ja kõne kavandamise meeskonna moodustamist kontrollige tööriista küsimusi, eriti küsimust 1.
- Jagage töövahendi küsimusi konkursikutse kujundamise meeskonnaga kujundustöö alguses, lisage vajaduse korral loetellu täiendavaid riigi- või sektorispetsiifilisi küsimusi.
- Kontrollige kontrollnimekirja abil lõpliku kõne eel, et veenduda, et kõikidele küsimustele saab vastata JAH.
See osa sisaldab kogumikku vahenditest, mis on mõeldud ESF+ sotsiaalteenuseid toetavate programmide kaheetapilise taotlusprotsessi hõlbustamiseks, et vähendada nii taotlejate kui ka korraldusasutuste/vahendavate asutuste tarbetut halduskoormust, filtreerides projektitaotlusi juba varases arenguetapis.
Tööriistade kogumik sisaldab:
A. Kontrollnimekiri programmitöö käigus või enne kõne kavandamist kaheastmelise rakendusprotsessi kasutamiseks
Tööriist aitab otsustada, kas kaheetapiline taotlusprotsess on kavandatud konkursikutse jaoks kõige sobivam taotlusprotsessi tüüp. Küsimusele 1. ja min 50% küsimuste JAH vastamine näitab, et 2-astmelist taotlusprotsessi on väga soovitatav kasutada, et vähendada nii taotlejate kui ka korraldusasutuse/vahendava asutuse töökoormust.
Tööriista tuleb kasutada siis, kui tehakse otsus taotlusprotsessi tüübi kohta, kas siis programmitöö või konkursikutse kavandamise ajal (olenevalt riigist).
Tööriista kasutusjuhend
- Integreerige vahend programmeerimise/kõne kavandamise protsessi, et tagada kõige sobivama rakendusprotsessi tüübi valik.
- Valikuliselt võite lisada loetellu riigi- või sektorispetsiifilisi küsimusi.
- Kui vastus küsimusele 1 ja min. 50% küsimustele, siis valige 2-etapiline taotlusprotsess.
Laadige alla kontrollnimekiri 2-etapilise taotlusprotsessi kasutamise kohta.
B. 1. samm ESF+ taotlusvormi näidis
Kui ESF+ konkursikutse raames valitakse kaheetapiline taotlusprotsess, eriti kui see toetab sotsiaalset kaasatust ja innovatsiooni, siis on taotlusvormi näidis, mis on saadaval käesolevas dokumendis. link võib kasutada 1. etapis näidisena, kohandades seda vajaduse korral siseriiklikult kasutatava taotlusvormiga.
Tööriista kasutusjuhend:
Vormimall järgib ESF+ üheetapilise standardse taotlusvormi vormi struktuuri. Teistsuguse struktuuriga riiklikud taotlusvormid peaksid malli vastavalt muutma, kuid säilitama selle eesmärgi ja loogika.
Etapi 1 eesmärk ja loogika:
- Etapp 1 peaks sisaldama jaotisi projekti asjakohasuse, projektipartnerluse, projekti üld- ja erieesmärkide ning peamiste kavandatud tegevuste kirjelduse kohta ja nende seotuse kohta programmi näitajatega.
- Esimeses etapis tuleks küsida ainult kogueelarvet ja eelarvet partnerite kaupa.
- etapil 1 tuleks nõuda ainult lisadokumente, et kontrollida juhtpartneri abikõlblikkust, ja kui seda teavet saab koguda avalikest andmetest, ei tohiks lisasid nõuda.
- Etapp 1 peaks võimaldama muuta kõiki lõike 2, välja arvatud:
- Projekti pealkiri ja akronüüm
- Juhtiv taotleja
- Konkursikutse eesmärk, projekti üldeesmärgid ja peamine(d) sihtrühm(ad)
- Projekti kogueelarvet saab muuta ainult max 30% võrra etapis 2.
Lae alla 1. etapi taotlusvormi mall
C. 2. samm ESF+ taotluse vormi näidisvormi näidis
Kui ESF+ konkursikutse puhul valitakse kaheetapiline taotlusprotsess, eriti kui see toetab sotsiaalset kaasatust ja innovatsiooni, võib 2. etapis kasutada allpool esitatud taotlusvormi näidist, mida on vajaduse korral kohandatud vastavalt riigis kasutatavale taotlusvormile.
Tööriista kasutusjuhend:
Vormimall järgib ESF+ üheetapilise standardse taotlusvormi vormi struktuuri. Teistsuguse struktuuriga riiklikud taotlusvormid peaksid malli vastavalt muutma, kuid säilitama selle eesmärgi ja loogika.
Etapi 2 eesmärk ja loogika:
- 2. etapis saab muuta kõiki taotlusvormi jaotisi, välja arvatud:
- Projekti pealkiri ja akronüüm
- Juhtiv taotleja
- Konkursikutse eesmärk, projekti üldeesmärgid ja peamine(d) sihtrühm(ad)
- Projekti kogueelarvet saab muuta ainult max 30%.
- Etapp 1 Tegevusi tuleks täiendada vahe-eesmärkide ja tulemustega.
- Eelarve peaks võimaldama lihtsustatud kuluvõimalusi
Lae alla 2. etapi taotlusvormi mall
Tööriistad B ja C kasutavad ESF+ üheetapilise taotluse standardvormi ja tuginevad programmiperioodil 2021-2027 kaheetapilist (2-stmelist) taotlusprotsessi kasutavate ESF+-väliste programmide, näiteks Interreg Doonau riikidevahelise programmi ja Interreg Loode-Euroopa programmi loogikale, mida sotsiaalteenistused on väitnud parimateks tavadeks.
Juhime tähelepanu, et paralleelselt selle tööriistakogumikuga on kaheetapilise taotlusprotsessi teise sambana välja töötatud tööriistakogumik taotluste hindamiseks kaheetapilises taotlusprotsessis punktis 3.2 Projektitaotluse hindamine kaheetapilises taotlusprotsessis.
02 Partnerlus ja horisontaalsed põhimõtted
Tööriistad 1 kuni 9 soovitab Korraldusasutused üksi või koostöös partneritega, küsimused, mis on kasulikud operatsionaliseerimiseks partnerluspõhimõte kogu programmitsükli jooksul. Neid vahendeid saab kasutada partnerluste väljatöötamiseks seoses mis tahes poliitilise eesmärgi või teemaga. Ettepanekud täiendavate partnerite kohta on esile toodud helesinise värviga ja need võivad olla kasulikud partnerluste loomiseks sotsiaalteenuste osutamise valdkonnas.
Tööriistad 10 ja 11 on umbes horisontaalsed põhimõtted (sooline võrdõiguslikkus, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine, võrdõiguslikkus) ning see võib olla kasulik nii korraldusasutustele programmide hindamisel soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasatuse seisukohast. Samu vahendeid saavad kasutada ka praktikud ja projektipartnerid, et hinnata oma projektitaotlusi soolise võrdõiguslikkuse ja kaasamise seisukohast.
Tööriist 12 on adresseeritud partneritele/projekti elluviijatele. See sisaldab kontrollnimekirja, mis toetab organisatsioone partnerluse loomisel või partneritega elluviidava projekti elluviimisel, tuues välja kõige olulisemad elemendid, mis peaksid sisalduma partnerluslepingus, ja andes mõned nõuanded.
Partnerluse ja horisontaalsete põhimõtete valdkondlik rakendamine
See osa sisaldab tagasisidet viiest sotsiaalteenuste sektorist: Vaesuses olevad pered ja lapsed, tööintegratsioon, puuetega inimesed, vaesus ja kodutus ning eakad inimesed. Partnerluse ja horisontaalsete põhimõtete vahendid on läbi vaadatud nende sektorite ekspertide poolt. Järgnevalt kogutud tagasiside annab soovitusi jätkuvaks täiustamiseks, et vastata sektorispetsiifilistele vajadustele.
- Vahetus- ja tutvumisvõimalused: korraldusasutuste toetatud vahetus- ja tutvumisürituste loomine kas isiklikult või veebipõhiselt, et edendada teabevahetust samadel territooriumidel tegutsevate või sarnaste teemadega tegelevate organisatsioonide vahel.
- Tundlikkuse tõstmine ja suutlikkuse suurendamine: potentsiaalsete abisaajate teadlikkuse tõstmine ja suutlikkuse suurendamine sisemise organisatsiooni vahendite kasutamiseks See võib hõlmata dokumentide eelnõude kasutamist, et koguda partnereid projektiidee ümber, edendada kollektiivset tagasisidet ja kooskõlastamist ametlike projekti mallidega.
- Vanade ja uute partnerite tasakaalustamine:
- Vanade partnerite eelised: Sisseehitatud usaldus ja ühine arusaam.
- Uute partnerite eelised: Värsked ideed, uuenduslikkus ja uued oskused.
- Soovitus: Püüa saavutada tasakaalustatud kombinatsioon vanadest ja uutest partneritest, võttes arvesse uute partneritega usalduse loomiseks vajalikku aega.
- "Õigete" partnerite valimine:
- Viia läbi sidusrühmade kaardistamine ja analüüs võimalike partnerite väljaselgitamiseks.
- Hinnake partnereid oskuste, teadmiste, suutlikkuse, lisandväärtuse, ressursside, motivatsiooni, uuenduslikkuse, esinduslikkuse ja legitiimsuse alusel.
- Tagada partnerluses asjakohane asjatundlikkus ja mitmekesisus.
- - Partnerite kaasamine:
- Julgustage avatud dialoogi ja arutelu partnerluse eesmärkide üle.
- Määrake partnerorganisatsioonide võtmeisikud, et edendada kaasamist.
- Viia läbi esialgsed seminarid ja korrapärased kohtumised eesmärkide selgitamiseks.
- Kasutage arutelude juhtimiseks ja edu tagamiseks moderaatoreid.
- Eraldada tugipersonal uute või piiratud ressurssidega partnerite abistamiseks.
- Edendada mitteametlikke suhteid partnerite esindajatega.
- Keskenduge selgele, kergesti tuvastatavale probleemile.
- Kaaluge ametlike kohustuste võtmist partnerluslepingute kaudu.
- hõlbustada partnerite võrgustike loomise üritusi.
- Ühise visiooni kokkuleppimine:
- Konsensuse saavutamine partnerluse eesmärkide ja meetodite osas.
- Kasutage kaasavaid lähenemisviise ja konsensuse saavutamise meetodeid.
- Tagada, et rühm juhib ühiselt partnerluse visiooni.
- Lahkumineku käsitlemine kahepoolsete läbirääkimiste ja partnerluse kaardistamise läbivaatamise kaudu.
- Kaasatuse ja osaluse säilitamine:
- Edendada pidevat teabevahetust erinevate kanalite kaudu.
- Rõhutage käegakatsutavaid tulemusi, et näidata edusamme.
- Tugevdage eesmärke ja eesmärke jõuliste tegevuskavadega.
- Kujundage avatud ja läbipaistev õhkkond.
- Tagada selge juhtimine, et edendada osalemist.
- Tugevdage suhteid mitteametlike tegevuste kaudu.
- Mentorpartnerid, kes seisavad silmitsi ressursside või kogemustega seotud probleemidega.
- Väärtustage kõigi partnerite panust võrdselt.
- Suhtlemine mittekohustusliku partneriga:
- Algatada kahepoolsed arutelud, et mõista mittevastavuse põhjusi.
- Kaaluge rollide ja ülesannete ümberjaotamist partnerluses.
- Pakkuda vajadusel partnerluse oskuste koolitust.
- Piiratud ressurssidega partnerite suutlikkuse suurendamine.
- Paaristage kogenud partnerid vähemate ressurssidega.
- Tegelege läbipaistvuse, võimude ebavõrdsuse ja kommunikatsiooniprobleemidega.
- Asendage partnerid, kui lahendust ei leita, järgides eelnevalt kehtestatud reegleid.
03 Projekti valik ja hindamine
Üldiselt seisavad sotsiaalteenuste osutajad hindamisetapis silmitsi järgmiste väljakutsete ja takistustega.
- Hindamist käsitleva teabe või koolituste puudumine
- Hindamisvõrrandis kasutatud ebaselge keelekasutus
- Hilinenud hindamistulemused
- Taotlusvormi jaotisi ei saa sobitada hindamiskriteeriumidega, mis muudab enesehindamise võimatuks.
- Hindamine ei kajasta antud üleskutse eesmärke, prioriteete.
- Hindamisaruandes on jälgitav hindajate arusaamatus või ebakompetentsus.
- Suhtlemise puudumine hindamise etappide ajal
Tööriistad töötati välja sotsiaalteenuste pakkujate ja korraldusasutuste koostöös 10.-12. mai 2023 toimunud seminaride käigus. Nende sidusrühmade panus ja nende hilisem tagasiside mängisid vahendite kujundamisel olulist rolli.
Tööriistade loetelu:
- Veenduge, et konkursikutse eesmärgid, prioriteedid ja oodatavad tulemused on need, millele keskendutakse hindamisvõrgustikus ja selle punktisüsteemis.
- Veenduge, et taotlusvorm on kooskõlas hindamisvõrgustikuga, st iga hindamiskriteeriumi saab sobitada taotlusvormi osadega.
- Konkursikutse nõuetest arusaamise hõlbustamiseks veenduge, et hindamisvõrrandis kasutatakse samuti lihtsat keelt, nagu ka muudes konkursidokumentatsiooni osades (vajaduse korral tuleks esitada sõnastik).
- Veenduge, et hindajad on konkursikutse koostamise käigus katsetanud ja hinnanud AF-i, hindamisvõrrandit ja selle hindamist.
- Veenduge, et hindajad saavad koolitust ka teemavaldkonna, mitte ainult hindamismenetluse ja -metoodika kohta.
- Veenduge, et ettepanekute hindamise ja hindamiskriteeriumide kohta antakse teavet või korraldatakse koolitusi, mis on suunatud eelkõige väikestele või vähem kogenud organisatsioonidele.
- Tagada selge ja prognoositav teabevahetus kogu hindamisprotsessi vältel, eelistatavalt elektroonilisse taotlussüsteemi integreerituna.
04 Projekti kvaliteet ja kommunikatsioon
Kvaliteedi tagamine on üks ELi rahastatavate projektide peamisi aspekte ja korraldusasutused vastutavad iga rahastatava projekti kõrge kvaliteedi säilitamise eest. Sotsiaalteenuste valdkonna projektidel puudub aga sageli ühine kvaliteedijuhtimise ja hindamise raamistik ning see tekitab korraldusasutustele palju probleeme projektide õiglasel jälgimisel ja hindamisel kvaliteedi seisukohast. Kvaliteedi tagamise protsessi raames on oluline koguda tagasisidet projektide koordinaatoritelt ja partneritelt. See peaks hõlmama nii projekti edenemist kui ka üldist dünaamikat seoses koostöö sisu ja kvaliteediga. See erineb seega oluliselt järelevalvearuannetest, mis keskenduvad mõõdetavatele edusammudele seoses projekti rakendamisega.
Tööriistade loetelu:
Selles osas tutvustatakse kahte olulist projekti kvaliteedi juhtimise vahendit: kvaliteedi tagamise juhtimise ja hindamise (QAME) raamvahendit ning allpool esitatud kontrollnimekirja, mis on mõeldud mõõdetavate ja tulemustele orienteeritud projektikriteeriumide määratlemiseks.
05 Projekti eelarve
Tööriistade loetelu:
06 Projekti aruandlus
Paljud taotlejad ja abisaajad kardavad anda korraldusasutustele ausat tagasisidet, sest nad usuvad, et negatiivse tagasiside korral võib see avaldada negatiivset mõju tulevastele projektitaotlustele. Kogusime kokku kõige levinumad probleemid, mis sotsiaalteenuste sektoril on haldusasutustega tegelikkuses tekkinud, ja pakkusime välja hõlpsasti rakendatavad lahendused.
Selles osas pakutakse korraldusasutustele praktilisi vahendeid, et hõlbustada aruandlusetappi ELi rahastatud projektide puhul.
Tööriistade loetelu:
Projektiaruandluse valdkondlik rakendamine
See osa sisaldab tagasisidet viiest sotsiaalteenuste sektorist: Vaesuses elavate laste ja perede teenused, tööintegratsioon, puuetega inimesed, vaesus ja kodutus ning eakad inimesed. Kogutud tagasiside põhjal soovitatakse sektorispetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks järgmisi parandusi.
- Teadlikkus aruandlusprobleemidest: MAd peaksid olema teadlikud aruandlusprobleemidest, mis on iseloomulikud sektorile, milles nad töötavad, eriti kui nad tegelevad haavatavate sihtrühmadega. Mõnel juhul võib osalejate nimekirjade või seirelehtede saamine hõlmata osalejate märgistamist "ebasoodsas olukorras" või "vaesuses" olevaks. See võib aga olla tundlik teema ja osalejad võivad sellistele dokumentidele vastumeelselt alla kirjutada. Kui töötatakse lastega, eriti ebasoodsas olukorras olevatest kogukondadest pärit lastega, muutub isikuandmete käsitlemine veelgi tundlikumaks. Vanemate nõusolek võib olla vajalik mis tahes dokumentide, näiteks osalemis- või jälgimislehtede allkirjastamiseks. Olukordades, kus toetust osutatakse keskkonnas, kus ei ole vanemaid (nt koolid, lasteklubid, kogukonnakeskused), muutub aruandlus keeruliseks. Kohalolekuaruandlusega võib kaasneda praktilisi probleeme, kuna traditsioonilised meetodid, nagu pildid või kohalolekulehed, ei pruugi olla asjakohased. Vanemateta keskkondades võib aruandlusprobleeme olla raske lahendada ja see ei paku selget lahendust, kuidas lahendada laste kohalolekust teatamise probleemi sellistel juhtudel.
- Aruandlusprotsessi lihtsustamine: Tagada aruandluse lihtsus, läbipaistvus ja sidusus, kõrvaldades üleliigsed küsimused, lihtsustades tööajatabelid, laiendades aktsepteeritud aruandlusvahendeid ja automatiseerides finantsjärelevalvet, eriti organisatsioonide puhul, mis tegelevad eakate / töötute / puuetega inimeste / vaesuses elavate perede ja lastega, et võtta arvesse piiratud ressursse.
- Anda selget teavet: See hõlmab teavet selle kohta, kuidas täita vorme, registreerida töötajate tööaega ja kuidas aruandlust oodatakse. See aitaks organisatsioonidel keskenduda valdkondadele, mis võivad potentsiaalselt probleemiks muutuda.
- Tuvastage ühised vead: Tõstke esile ja lahendage korduvad vead, et suurendada aruandluse täpsust.
- Eeskirjade järjepidevus: Säilitada eeskirjade järjepidevus, ilma et jooksvate protsesside käigus tehtaks muudatusi.
- Jätkusuutlikkuse suurendamine: Aruandlus peaks olema kavandatud nii, et see stimuleeriks ja toetaks laiemat levitamist pikemas perspektiivis pärast programmi lõppu. See hõlmab peamiselt heade tavade ja vahendite jagamist ja rakendamist.
- Aruandlusnäitajate parandamine: Andmekogumismeetodite mitmekesistamine, rõhutades töö kvaliteeti rohkem kui pelgalt töötunde.
- Mõistlikud logo kasutamise nõuded: Rakendage mõistlikke suuniseid logo kasutamiseks dokumentides.
- Erinevuste arvestamine: Arvestada erinevusi riiklikes eeskirjades, kalendriaastates ja projektiperioodides, kui registreeritakse personali tööaega ja finantsaruandlust.
- Riskide maandamine: Projektide riskihindamine, et meeskonnad saaksid ennetavalt tegeleda võimalike probleemidega.
07 Projekti järelmeetmed ja jätkusuutlikkus
Üldiselt on sotsiaalteenuste osutajad ja korraldusasutused tuvastanud järgmised tüüpilised väljakutsed ja takistused, mis on seotud projektide jätkusuutlikkusega:
- Rahaliste ja inimressursside puudumine, et säilitada projektitulemusi ja täita projekti jätkusuutlikkusega/kestvusega seotud lepingulisi kohustusi, eriti mittetulundusühingute puhul.
- Jätkusuutlikkuse kava või disainimõtlemise puudumine, mis tagaks ülekantavuse, korratavuse ja jätkusuutlikkuse, eriti sotsiaalsete innovatsiooniprojektide puhul.
- Lepingulised kohustused seoses projektitulemuste jätkusuutlikkusega on liiga ranged ja seega on see takistuseks ettepanekute esitamisel.
- Projekti tegevuste jätkamine pärast projekti lõppu ei toimu enamasti ilma täiendava rahalise toetuseta.
- ELi rahastamisloogika piirab sageli juurdepääsu muudest ELi programmidest saadavale rahastamisele, et tagada projektitegevuse jätkumine/jätkusuutlikkus.
- Kuigi ELi rahastamine on mõeldud teatud sekkumiste, reformide ja uuenduste käivitamiseks, mille järel peaks üle võtma riiklik rahastamine, on projekti järelmeetmete perioodiks raske saada rahastamist poliitilise tahte puudumise või piiratud riiklike ressursside tõttu.
- Korraldusasutuste toetuse ja suuniste puudumine seoses jätkusuutlikkusega, samas kui jätkusuutlikkuse perioodi jälgimine on mõnes programmis meelevaldne.
- Ei ole käsitletud teavitamist, teavitamist ja koolitust ELi vahendite kasutamise võimaluste ja omaduste kohta.
- Mõne projektikonkursi puhul on projekti rakendamise periood liiga lühike, et saada ja mõõta käegakatsutavamaid tulemusi või pikemaajalist mõju.
- Järjepidevuse puudumine kõne kavandamisel ja programmide/kõnede vahelise sünergia loomise puudumine
Sotsiaalteenuste projektide puhul on jätkusuutlikkuse puudumine eriti problemaatiline, kuna see võib viia teenuse ja haavatavas olukorras olevate isikute toetamise katkemiseni.
See osa sisaldab kogumikku vahenditest, mis on mõeldud ESF+ ja ERFi sotsiaalteenuseid toetavate programmide projektide jätkusuutlikkuse hõlbustamiseks.
Tööriistade loetelu:
Consult the Facilitation Toolkit document here
Tööriistakomplekt
Juhised
HELPDESKi tugi
Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.
HELPDESKi tugi