ELi üldteadmised

Sisukord

Sissejuhatus ELi fondide kohta

Euroopa Liidu rahastamisprogrammid rahastab Mitmeaastane finantsraamistik 2021-2027 ja Euroopa majanduse elavdamise kava (Järgmise põlvkonna EL). ELi rahastamisprogramme võib liigitada ka vastavalt rahastamise haldamise tüübile: need on kas ühiselt hallatavad rahastamised (nn fondid) või Euroopa Komisjoni poolt otse hallatavad rahastamised.
Fonde haldavad ühiselt Euroopa Komisjon ja riiklikud või piirkondlikud asutused; viimaseid nimetatakse korraldusasutusteks või vahendusasutusteks. Ühiselt hallatavad fondid moodustavad umbes 80 % ELi eelarvest ja hõlmavad ka ühtekuuluvuspoliitika vahendeid (vt allpool). Helpdeski projekt keskendub peamiselt viimasele, kuna sotsiaalteenuste pakkujate jaoks on neile eriti raske ligi pääseda.

Otseseid juhtimisvahendeid haldab Euroopa Komisjon või ELi ametid. Kõnealune rahastamine hõlmab toetusi, finantstagatisi, vahendite ülekandmist, tegevuse järelevalvet, töövõtjate valimist jne. Kõik rahastamis- ja pakkumisvõimalused on leitavad siit. platvorm.

Ühtekuuluvuspoliitika fondid

Üle poole ELi vahenditest suunatakse viie ühtekuuluvuspoliitika fondi (mida varem nimetati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondideks - ESIF) kaudu, mida haldavad ühiselt Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid.
Ühtekuuluvuspoliitika fondid on ühiselt hallatavad fondid, mille puhul liikmesriigid vastutavad haldus- ja kontrollisüsteemide loomise ning ELi määruste nõuete täitmise eest. Euroopa Komisjon täidab järelevalverolli, kontrollides riiklike rakendussüsteemide tõhusust.

Konkreetsed vahendid

ELi ühtekuuluvuspoliitikas 2021-2027 on seatud järgmised 5 poliitilist eesmärki, mis toetavad majanduskasvu, jätkusuutlikkust ja kaasatust.
  1. Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa
  2. Keskkonnahoidlikum, vähese süsinikdioksiidiheitega üleminek nullsüsinikumajandusele
  3. Liikuvuse suurendamise kaudu paremini ühendatud Euroopa
  4. Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa
  5. Euroopa kodanikele lähemale, edendades igat liiki territooriumide säästvat ja integreeritud arengut.
Ühtekuuluvuspoliitika antakse konkreetsete fondide kaudu. Need fondid toetavad ELi prioriteete järgmiselt:
  • The Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), investeerida kõigi ELi piirkondade ja linnade sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse ning vähendada arenguerinevusi ELi piirkondade sees. (peamiselt prioriteedid 1 ja 2)
  • The Euroopa Sotsiaalfond pluss (ESF+), et toetada töökohti ning luua õiglane ja sotsiaalselt kaasav ühiskond ELi riikides (keskendumine prioriteedile 4)
  • The Ühtekuuluvusfond (CF), et investeerida keskkonda ja transporti vähem jõukates ELi riikides (peamiselt prioriteedid 2 ja 3)
  • The Õiglase ülemineku fond (JTF) on ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 uus vahend, mille eesmärk on toetada klimaneutraalsusele üleminekust enim mõjutatud piirkondi. (sihtotstarbelised erieesmärgid - ühisrühma määruse artikkel 8)
  • The Interreg programmid on nende käsutuses järgmised 2 täiendavat poliitilist eesmärki: "Parem koostöö juhtimine" ja "Turvalisem ja turvalisem Euroopa".

Ajagraafik: alates mitmeaastasest finantsraamistikust kuni kulude hüvitamiseni

  1. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021-2027 vastuvõtmine[1], eelarve kokkulepe on esimene samm selle üle, mida saab kasutada ühtekuuluvuspoliitika jaoks - 22.12.2020 -. Läbirääkimised ELi pikaajalise eelarve 2021-2027 ja NextGenerationEU üle | Euroopa Komisjon (europa.eu)
  2. Ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevad õigusaktid - millega kehtestatakse raamistik ja ühised eeskirjad, mis reguleerivad ELi ühise juhtimise vahendite kasutamist käesoleval programmitöö perioodil - 24.06.2021 - Ühtekuuluvuspoliitika õigusaktid 2021-2027 - Regionaalpoliitika - Euroopa Komisjon (europa.eu)
  3. Euroopa Komisjoni ja üksikute ELi riikide vahelised lepingud - käimas - Partnerluslepingud ELi vahendite kohta 2021-2027 | Euroopa Komisjon (europa.eu)
  4. Üksikute rakenduskavade heakskiitmine - jätkub Programmid - Regionaalpoliitika - Euroopa Komisjon (europa.eu)
  5. Korraldusasutused kuulutavad välja oma konkursikutse - vaadake erinevate korraldusasutuste veebisaite - Korraldusasutused - Regionaalpoliitika - Euroopa Komisjon (europa.eu)
  6. Projekti taotlejad hakkavad oma ettepanekuid esitama
  7. Projektide hindamine ja edukate taotluste väljavalimine
  8. toetuslepingu allkirjastamine (korraldusasutuse ja abisaaja vahel) ja projekti algus
  9. Projekti elluviimine ja aruande koostamine
  10. Hüvitusnõuete esitamine ja vahendite tagasimaksmine

[1] Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament otsustavad ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal.

Prioriteedid aastateks 2021-2027

Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on vastata erinevatele arenguvajadustele kogu ELis, tugevdades Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 tugineb kahele Euroopa Komisjoni kuus prioriteeti, koos Euroopa roheline kokkulepe ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Aastatel 2021-2027 on ELi ühtekuuluvuspoliitikas seatud 5 poliitilist eesmärki : majanduskasvu, töökohtade loomise, ettevõtete konkurentsivõime, säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine. Kuna keskendutakse kaasamisele, on ühtekuuluvuspoliitika vahendid asjakohased sotsiaalteenuste jaoks.

Partnerluse põhimõte

The Euroopa partnerluse tegevusjuhend mis on vastu võetud ajavahemikuks 2014-2020, kohaldatakse jätkuvalt. See peaks võimaldama erinevate sidusrühmade laialdast osalemist programmide väljatöötamisel ja järelevalves. ESF+ raames, kõik liikmesriigid peavad toetama sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, eraldades selleks asjakohase osa oma ESF+ vahenditest.. Liikmesriigid, kellel on asjakohased riigipõhised soovitused, peavad eraldama vähemalt 0,25%.

Keskendumine ERFile

ERF on ette nähtud selleks, et aidata kaasa peamiste piirkondlike tasakaalustamatuste kõrvaldamisele ELis (vt. ELi ühtekuuluvuspoliitika abikõlblikkuse kaart 2021-2027). ERF on mõeldud selleks, et aidata kõrvaldada Euroopa Liidu peamist piirkondlikku tasakaalustamatust, toetades mahajäänud piirkondade arengut ja struktuurilist kohandamist ning taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamist.

ERFil on kaks peamist eesmärki:
  • Investeeringud majanduskasvu ja töökohtade loomiseks - eesmärk on tugevdada tööturgu ja piirkondlikku majandust.
  • Euroopa territoriaalne koostöö - eesmärk on tugevdada piiriülest, riikidevahelist ja piirkondadevahelist koostööd ELis.
Tuginedes oma jõukusele, keskenduvad kõik piirkonnad ja liikmesriigid oma toetused konkurentsivõimelisemale ja arukamale Euroopale (poliitikaeesmärk 1) ning keskkonnasäästlikumale, vähese süsinikdioksiidiheitega üleminekule süsinikdioksiidiheiteta majanduse ja vastupanuvõimelise Euroopa suunas (poliitikaeesmärk 2), kasutades selleks mehhanismi, mida tuntakse kui "temaatilist kontsentratsiooni" (thematic concentration).
  • Kõik piirkonnad ja liikmesriigid koondavad vähemalt 30% oma eraldistest poliitikaeesmärgi 2 jaoks.
  • Arenenumad piirkonnad või liikmesriigid eraldavad vähemalt 85% oma eraldistest poliitikaeesmärgile 1 ja poliitikaeesmärgile 2;
  • Üleminekupiirkonnad või liikmesriigid vähemalt 40% poliitikaeesmärgile 1;
  • Vähem arenenud piirkonnad või liikmesriigid vähemalt 25% poliitikaeesmärgile 1.

Keskendumine ESF+-le

ESF+ on peamine rahastamisvahend, millega Euroopa investeerib inimestesse, suurendades sotsiaalset ühtekuuluvust, edendades töökohtade loomist ja oskuste arendamist ning toetades õiglast ja sotsiaalselt kaasavat ühiskonda. ESF+ aitab kaasa 4. poliitilise eesmärgi saavutamisele: sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa. ESF+ annab olulise panuse ELi tööhõive-, sotsiaal-, haridus- ja oskustepoliitikasse, sealhulgas nende valdkondade struktuurireformidesse.
Programmiperioodil 2021-2027 investeerib ESF+ kolme peamisesse valdkonda:
  • Tööhõive: töötajate kohanemisvõime suurendamine, aidates neil omandada uusi oskusi, ja ettevõtete kohanemisvõime, edendades uusi tööviise.
  • Haridus ja koolitus: Tööturule juurdepääsu parandamine, noorte üliõpilaste toetamine nende üleminekul töömaailma või vähem kvalifitseeritud tööotsijate koolitamine, et parandada nende tööväljavaateid.
  • Sotsiaalne kaasamine: ebasoodsas olukorras olevate inimeste (näiteks puuetega inimeste) abistamine töö leidmisel...). See aitab kaasa sotsiaalse kaasatuse tugevdamisele, sest tööhõivel on oluline roll sotsiaalses integratsioonis ja igapäevaelus.
ESF+ on järgmiste fondide ühendamise tulemusel:

Fondid

Juhtimisviis

Lühikirjeldus

Eelmine Euroopa Sotsiaalfond (ESF)
aitab toetada töökohti, aidata inimestel saada paremaid töökohti ja tagada õiglasemad töövõimalused kõigile ELi kodanikele.
Noorte tööhõive algatus (Yei)
Jagatud juhtimine
Toetab noori piirkondades, kus tööpuudus on suurem kui 25%
Euroopa abifond enim puudustkannatavatele isikutele (FEAD)
Toetab ELi riikide meetmeid, et anda enim puudustkannatavatele inimestele toitu ja/või põhilist materiaalset abi.
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)
Komisjoni otsene juhtimine
Edendab kvaliteetset ja jätkusuutlikku tööhõivet, tagades piisava ja inimväärse sotsiaalkaitse, võideldes sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu ning parandades töötingimusi.

Selle uue ülesehituse eesmärk on pakkuda abisaajatele lihtsustatud raamistikku, suurendades programmide ja projektide mõju sotsiaalsektoris. Lisaks sisaldab uus määrus eraldi artiklit, mis käsitleb ESF+ ja Euroopa Sotsiaalfondi vahelist seost. Põhiõiguste harta[1]. Mis puudutab eelarvet, siis ESF+ osakaal ühtekuuluvuspoliitika üldeelarvest suurenes 23% struktuurifondidest 27%-ni.

[1] Eriti oluline riikide jaoks, kes võitlevad õigusriigi, võimude lahususe ja inimõigustega.

ESF+ toetab ka liikmesriike, et saavutada edu ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamisel, mis on seatud tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise osas. Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava. Iga liikmesriik seab oma prioriteedid (ja vastava rahaeraldise) vastavalt järgmistele kriteeriumidele riigipõhised soovitused Euroopa poolaasta.
Temaatiline kontsentratsioon:
  • Samuti peavad liikmesriigid eraldama vähemalt 25% sotsiaalse kaasatuse edendamiseks;
  • Samuti peavad liikmesriigid eraldama vähemalt 3% materiaalse puuduse vastu võitlemiseks;
  • Vähemalt 12,5% oma ESF+ vahenditest noorte tööhõive ja hariduses, tööhõives või koolituses mitteosalevate noorte (NEET) toetamiseks (ainult need, keda soovitused puudutavad).
  • Vähemalt 5% oma ESF+ vahenditest laste vaesusega tegelemiseks (ainult need, keda soovitused puudutavad).
  • Vähemalt 0,25% nende ESF+ vahenditest peaks mõjutama sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suutlikkuse tugevdamist ja sotsiaaldialoogi jõustamist (ainult need, keda soovitused puudutavad).

Euroopa Komisjon konsulteerib ESF+ komitee mis keskendub ESF+ programmide rakendamisega seotud küsimustele. Komitee eesistujaks on komisjon ja sellesse kuulub 3 esindajat igast liikmesriigist (üks valitsuse esindaja, sealhulgas ESF+ missiooni juht, üks töötajate organisatsioonide esindaja ja üks tööandjate organisatsioonide esindaja) ning üks esindaja igast liidu tasandil töötajate ja tööandjate organisatsioone esindavast organisatsioonist.

Kasulikud lingid

HELPDESKi tugi

Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

HELPDESKi tugi

Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.
Autoriõigus ©2022 HELPDESK
Skip to content