Otseseid juhtimisvahendeid haldab Euroopa Komisjon või ELi ametid. Kõnealune rahastamine hõlmab toetusi, finantstagatisi, vahendite ülekandmist, tegevuse järelevalvet, töövõtjate valimist jne. Kõik rahastamis- ja pakkumisvõimalused on leitavad siit. platvorm.
[1] Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlament otsustavad ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal.
Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mille eesmärk on vastata erinevatele arenguvajadustele kogu ELis, tugevdades Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 tugineb kahele Euroopa Komisjoni kuus prioriteeti, koos Euroopa roheline kokkulepe ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Aastatel 2021-2027 on ELi ühtekuuluvuspoliitikas seatud 5 poliitilist eesmärki : majanduskasvu, töökohtade loomise, ettevõtete konkurentsivõime, säästva arengu ja keskkonnakaitse edendamine. Kuna keskendutakse kaasamisele, on ühtekuuluvuspoliitika vahendid asjakohased sotsiaalteenuste jaoks.
The Euroopa partnerluse tegevusjuhend mis on vastu võetud ajavahemikuks 2014-2020, kohaldatakse jätkuvalt. See peaks võimaldama erinevate sidusrühmade laialdast osalemist programmide väljatöötamisel ja järelevalves. ESF+ raames, kõik liikmesriigid peavad toetama sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamist, eraldades selleks asjakohase osa oma ESF+ vahenditest.. Liikmesriigid, kellel on asjakohased riigipõhised soovitused, peavad eraldama vähemalt 0,25%.
ERF on ette nähtud selleks, et aidata kaasa peamiste piirkondlike tasakaalustamatuste kõrvaldamisele ELis (vt. ELi ühtekuuluvuspoliitika abikõlblikkuse kaart 2021-2027). ERF on mõeldud selleks, et aidata kõrvaldada Euroopa Liidu peamist piirkondlikku tasakaalustamatust, toetades mahajäänud piirkondade arengut ja struktuurilist kohandamist ning taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamist.
Selle uue ülesehituse eesmärk on pakkuda abisaajatele lihtsustatud raamistikku, suurendades programmide ja projektide mõju sotsiaalsektoris. Lisaks sisaldab uus määrus eraldi artiklit, mis käsitleb ESF+ ja Euroopa Sotsiaalfondi vahelist seost. Põhiõiguste harta[1]. Mis puudutab eelarvet, siis ESF+ osakaal ühtekuuluvuspoliitika üldeelarvest suurenes 23% struktuurifondidest 27%-ni.
[1] Eriti oluline riikide jaoks, kes võitlevad õigusriigi, võimude lahususe ja inimõigustega.
Euroopa Komisjon konsulteerib ESF+ komitee mis keskendub ESF+ programmide rakendamisega seotud küsimustele. Komitee eesistujaks on komisjon ja sellesse kuulub 3 esindajat igast liikmesriigist (üks valitsuse esindaja, sealhulgas ESF+ missiooni juht, üks töötajate organisatsioonide esindaja ja üks tööandjate organisatsioonide esindaja) ning üks esindaja igast liidu tasandil töötajate ja tööandjate organisatsioone esindavast organisatsioonist.
Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.