ET 
EN 
DE 
BG 
HR 
CS 
DA 
NL 
FI 
FR 
EL 
HU 
IT 
LV 
LT 
PL 
PT 
RO 
SK 
SL 
ES 
SV 
Tugikeskus
HELPDESK - SOTSIAALTEENUSTE KASUTAJATUGI ELI FONDIDE KOHTA
Malta
1. Taust: ESF+ ja korraldusasutus
ESF+ programmis 2021-2027 on Malta eesmärk jätkata eelmiste programmiperioodide raames antud toetuse kasutamist ja võtta arvesse COVID-19 pandeemiast tulenevaid väljakutseid. Viimane on mõjutanud tööturu stabiilsust ja teenuste osutamist eri sektorites, sealhulgas tervishoius ja hariduses, ning see on ka suurendanud haavatavate rühmade, sealhulgas vaesuse ohus olevate inimeste sotsiaalmajanduslikku riski. Selles kontekstis on ESF+ programmi raames tehtavate investeeringute eesmärk tugevdada suutlikkust kõigis ESF+ määruse reguleerimisalasse kuuluvates sektorites, nimelt tööhõive, haridus, tervishoid ja sotsiaalvaldkond, eesmärgiga parandada ja kohandada teenuseid uutele ja tekkivatele vajadustele. Malta rakendab ESF+ programmi ühe riikliku programmi kaudu.
Malta kavatseb kaasamise ja integratsiooni edendamiseks mobiliseerida oma ESF+ vahendid, et suunata need otseselt haavatavate, ebasoodsas olukorras olevate ja tõrjutud rühmade, eelkõige laste, vaesuse, tõrjutuse ja materiaalse puuduse ohus olevate isikute, puuetega inimeste, samuti noorte ja välisriikide kodanike vajadustele. Programmiga parandatakse, ajakohastatakse ja suurendatakse hariduse kättesaadavust, tugevdatakse jõupingutusi tugeva ja stabiilse tööhõive taseme säilitamiseks ning edendatakse uusi tööhõivevõimalusi, eelkõige soolise palgalõhe vähendamiseks.
The Planeerimise ja prioriteetide koordineerimise osakond (PPCD) on Euroopa ja struktuurifondide korraldusasutus Maltal. PPCDd ei tohi segi ajada fondide ja programmide osakonnaga, mis on haldusstruktuur, mis on loodud ELi fondide haldamiseks (välja arvatud struktuuriinvesteeringud). fondid ja Ühtekuuluvusfond) ja muud Maltale eraldatud fondid.
PPCD on osakond, mis kuulub Euroopa fondide parlamentaarne sekretariaat (MEFL). Parlamentaarne Euroopa fondide sekretariaat (MEFL) kuulub Euroopa Parlamendi Majandus-, Euroopa fondide ja maade ministeerium. Oma rolli raames tagab PPCD ka maksimaalse läbipaistvuse ja teavitamise seoses fondidega, korraldades koolitusi, teavitustegevusi ja suhtlust meedia, potentsiaalsete rahastamistaotlejate ja üldsusega.
Samuti on parlamentaarse sekretariaadi koosseisus Meetmete ja toetuse osakond mis on loodud selleks, et tagada ELi rahastatud toetusmeetmete tõhus haldamine ja rakendamine ettevõtetele, tehes selleks tõhusat koostööd sise- ja välissidusrühmadega. Osakonna ülesanne on tagada ELi rahastatavate ettevõtete (VKEde) toetusmeetmete strateegiline juhtimine, haldamine ja rakendamine, võttes Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) kaudu rahastatavate meetmete vahendusasutuse funktsiooni ning tegutsedes riikliku kontaktpunktina struktuurifondide kaudu rahastatavate abimeetmete rakendamisel.
ELi rahastamisega seotud teabevahetuse puudujääkide kõrvaldamiseks on Servizzi Ewropej f'Malta (SEM) loodi selleks, et pakkuda teavitustegevust ELi poliitikast ja strateegiatest ning abi ELi rahastatud projektide taotlemisel ja rakendamisel. Agentuuri nimi kajastab selle missiooni ja ülesandeid, nimelt olla "väravaks" ELiga seotud teenustele Maltal ja Gozol, mis lihtsustab kodanike jaoks ELi liikmelisusest tulenevate eeliste kasutamist.
2. PARTNERLUSLEPING: MALTA 2021-2027
2.1 Kokkuvõte PA prioriteetidest
Malta saab aastatel 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika raames 817 miljonit eurot, et toetada oma majanduse jätkusuutlikku arengut, nagu on sätestatud dokumendis Partnerlusleping mis on vastu võetud komisjoniga. Ühtekuuluvuspoliitika investeeringud aitavad veelgi kaasa riigi ebavõrdsuse vähendamisele ning muudavad Malta majanduse uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. ELi vahenditest toetatakse riigi keskkonnasäästlikku üleminekut ja energiajulgeolekut ning digitaalset ümberkujundamist. Sellega parandatakse inimeste oskusi, tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust.
Malta partnerluslepingus määratletakse ESF+, ERFi, Ühtekuuluvusfondi, Ühise Tugiliidu ja EMFAFi poliitilised valikud ning sätestatakse, kuidas need valikud aitavad kaasa riigi sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamisele (mis on esitatud allpool) järgmistes poliitikavaldkondades:
- Eesmärk 1: Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa, edendades uuenduslikke ja arukaid majanduslikke muutusi ning piirkondlikku IKT-ühendust.
- Eesmärk 2: keskkonnasõbralikum, vähese süsinikdioksiidiheitega üleminek nullsüsinikumajanduse ja vastupanuvõimelise Euroopa suunas, edendades puhta ja õiglase energia üleminekut, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskide ennetamist ja juhtimist ning säästvat linnaliiklust.
- Eesmärk 3: Liikuvuse suurendamise kaudu paremini ühendatud Euroopa
- Eesmärk 4: Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, mis rakendab Euroopa sotsiaalõiguste sammast.
- Eesmärk 5: Kodanikele lähemal olev Euroopa, edendades igat liiki territooriumide ja kohalike algatuste säästvat ja integreeritud arengut.
- Eesmärk 6: Võimaldada piirkondadele ja inimestele tegeleda sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis tulenevad üleminekust liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidele ning liidu kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks, mis põhineb Pariisi lepingul.
2020. aastal toimusid konsultatsioonid selle üle, kuidas ELi fondid 2021-2027 saavad aidata kaasa Malta vajaduste rahuldamisele, mille käigus toimusid mitmed temaatilised ja territoriaalsed komiteede koosolekud. Peamiste sidusrühmade hulka kuulusid muu hulgas valitsusasutused, asjaomased kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid esindavad asutused ning keskkonnapartnerid. Lisaks mitmesugustele laiaulatuslikele avalikele konsultatsioonidele, mis algatati 2021. aasta programmide jaoks, viidi läbi konsultatsioonid ESIFi programmide kohta koos Malta majandus- ja sotsiaalarengu nõukoguga.
2.2 Kogueelarve fondide ja teemade kaupa
2.3 Investeerimiskavade kokkuvõte
Roheline üleminek, energiajulgeolek ja konkurentsivõime
417 miljonit eurot alates Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) ja Ühtekuuluvusfond aitab kaasa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete uuenduslikumaks, digitaalsemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmisele ning arukama ja vähese süsinikdioksiidiheitega majanduse edendamisele.
Oluline osa vahenditest investeeritakse energiatõhususe ja energiasalvestusvõimsuse tagamisse riigis tänu teise elektrivõrguühenduse arendamisele Itaaliaga mere all kulgeva kõrgepingekaabli kujul. See suurendab elektrivarustust ja -julgeolekut ning aitab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Lisaks sellele on 23,3 miljonit eurot Just Transition Fund (JTF) on investeeriti elektrienergiavarustusse, et aidata kaasa Grand Harbouri ja Malta dekarboniseerimisele Freeport.
Kaasav tööturg, haridus ja tervishoid
Noorte ja naiste juurdepääs tööhõivele paraneb tänu 124,4 miljonile eurole, mis on ette nähtud programmiga Euroopa Sotsiaalfond pluss (ESF+). See fond toetab ka uuenduslikke õpetamismeetodeid ja õppevahendeid, haavatavate rühmade, näiteks puuetega laste kaasavat haridust ning haridust rohelise ja digitaalse ülemineku valdkonnas.
Lisaks toetab Malta ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks puuetega inimeste aktiivset kaasamist, võrdseid võimalusi ja mittediskrimineerimist. Toiduabi pakutakse ka enim puudustkannatavatele inimestele. Lisaks investeerib Malta oma tervishoiusüsteemidesse, pakkudes töötajatele koolitust tervishoiu, sotsiaalkaitse ja hoolduse valdkonnas, korraldades teadlikkuse tõstmise kampaaniaid tervislike eluviiside ja heaolu kohta ning investeerides terviseuuringutesse.
Jätkusuutlik kalapüük
21,8 miljonit eurot alates Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Akvakultuurifond (EMFAF) soodustab jätkusuutliku sinise majanduse kasvu, parandab kalandussektori vastupanuvõimet ja hõlbustab sektori keskkonnasäästlikku üleminekut, taastades ja säilitades vee bioloogilisi ressursse ning edendades säästvat vesiviljelust.
3. MALTA PRIORITEEDID
3.1 Malta arenguprobleemid ja -võimalused
Malta on üks ELi kõige tihedamini asustatud liikmesriike. Rahvastikutihedus suureneb pidevalt, kuna Maltale asub elama üha rohkem majandusmigrante. Lisaks sellele on Maltal alates 2014. aastast kogetud sissetuleva turismi suur kasv veel üks oluline tegur, mis mõjutab riigi majandust; see suurendab survet keskkonnale, infrastruktuurile ja teenustele. Maltal on ühelt poolt valdavalt vananev elanikkond, kuid teiselt poolt on laste ja noorte arv vähenenud, kusjuures Malta on registreerinud ühe Euroopa madalaima sündimuse määra.
Kooskõlas ülemaailmsete suundumustega on COVID-19 pandeemia tõttu sissetulev turism oluliselt kannatanud. Pandeemial on olnud enneolematu mõju Malta majandusele ja riigi rahandusele. See nõudis valitsuse sekkumist, et toetada majandust ja tagada, et kriis ei tekitaks pikaajalist kahju riigi rahalisele jätkusuutlikkusele. Valitsuse poolt pandeemiaga võitlemiseks võetud meetmed koos tööturu paindlikkusega tagasid tööhõive kõrge taseme säilimise.
3.2 Sotsiaalmajanduslikud vajadused
Tööturg
Malta tööturul on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne kasv, tööhõive määr on kasvanud ja töötuse määr on madal. Soolise võrdõiguslikkuse ja konkreetsete majandustegevuse liikide vahelised seosed on endiselt ilmsed. Meeste tööhõive tase on ülekaalus enamikus majandustegevustes, kusjuures töötlevas tööstuses ja ehituses on see eriti levinud. Naiste tööhõive on suurem finants- ja kindlustustegevuses, hariduses ning tervishoiu- ja sotsiaaltegevuses. Aastatel 2009-2019 on tööhõive Gozol suurenenud; kõige rohkem töötajaid töötab turuteenuste sektoris. Samamoodi on tööotsijate arv viimastel aastatel vähenenud. Rahandus- ja tööhõiveministeeriumi koostatud viimased majandusprognoosid näitavad, et Malta majandus peaks taas saavutama positiivse tulemuse ja kasvu.
Tööhõive määrad ja sugu
2019. aastal oli Maltal ELi 27 liikmesriigi suurim sooline tööhõive erinevus. Tegelikult oli 2019. aastal meeste tööhõive 7,5% kõrgem kui EL 27 keskmine, samas kui naiste tööhõive oli 1,5% madalam. Valitsuse tasuta lastehoiuteenuste kava, mis pakub tasuta lastehoiuteenuseid lapsevanematele/hooldajatele, kes on kas palgatöötajad või jätkavad haridusteed, koos muude algatustega "töö tasuvaks muutmine", on aidanud oluliselt kaasa naiste tööhõive määra tõusule. Kuigi suurim sooline palgalõhe on täheldatud üle 65-aastaste vanuserühmas, on see teistes vanuserühmades siiski märgatavalt suur. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul on naiste osakaal endiselt suhteliselt madal. Seetõttu on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja toetada naiste tööhõive suurenevat kasvu.
Noorte tööhõive ja eakate osalemine tööturul
Malta on registreerinud märkimisväärseid edusamme noorte osas, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel. Sellega seoses on 2016. aastal käivitatud noortegarantii kava aidanud kaasa noorte tööhõive määra paranemisele, pakkudes kvaliteetseid võimalusi hariduse, praktika või tööhõive valdkonnas. Sellest hoolimata tuleb Malta jõupingutusi noorte tööhõive suurendamiseks ja vastava töötuse vähendamiseks jätkata kooskõlas uue noorte tööhõivepoliitikaga, mis on praegu väljatöötamisel.
2014. aastal käivitatud küpsete töötajate kava on suunatud tööandjatele, kes värbavad 45-65-aastaseid töötajaid, kes on end tööle registreerinud. Kuigi 55-64-aastaste vanuserühma aktiivsus on sellest ajast alates suurenenud, on kohalik keskmine ikka veel oluliselt madalam kui EL 27 keskmine. Sellega seoses on jätkuvalt oluline säilitada ja suurendada eri sihtrühmade, eelkõige naiste ja eakate tööhõive määra.
3.3 Sotsiaalne ühtekuuluvus, vaesus ja materiaalne puudus
Malta on rakendanud mitmeid meetmeid, et täita ELi 2020. aasta strateegia eesmärki aidata 6500 inimest vaesusest välja, sealhulgas täiendavaid investeeringuid haridusse kui sotsiaalse liikuvuse võtmeallikasse, tulumaksuvabastust madalapalgaliste jaoks, tööturutoetusi ja tasuta lastehoiuteenuseid. 2016. aastal käivitas valitsus meetme, mille kohaselt peavad tööandjad, kes annavad tööd rohkem kui 20 inimesele, võtma tööle puuetega inimesi, mis moodustavad vähemalt 2% kogu tööjõust. See meede on aidanud kaasa hüvitiste saamiseks registreeruvate puuetega inimeste arvu vähenemisele. 2019. aastaks vähenes vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohu määr, mis on üks mitmemõõtmelise vaesuse kriteeriumidest jätkusuutliku arengu suunas.
Sellegipoolest on Malta töötute vaesusrisk ja sotsiaalne tõrjutus suur. Vanuse ja soo erinevused mõjutavad vaesuse ja materiaalse puuduse määra. Erinevates vanusekohortides on naistel suurem oht sattuda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu, kusjuures kõige madalam on see näitaja alla 16aastaste puhul ja kõige kõrgem üle 55aastaste puhul. Need suundumused on siiski märgatavad mõlema soo puhul. See viitab seosele töö ja tööhõivega seotud muutujatega, nagu tööjõusse kuulumine ja tööealisus. Lisaks sellele on madala haridustasemega inimestel suurem vaesusrisk ja sotsiaalse tõrjutuse määr. 2019. aastal oli madalama haridustasemega täiskasvanute vaesusrisk ja sotsiaalse tõrjutuse risk kõige suurem, kusjuures naistel oli risk suurem (31,9%) kui meestel (24,5%). Lisaks, mida kõrgem on vanemate haridustase, seda väiksem on tõenäosus, et laps satub vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Sellega seoses on haridussektori edasine arendamine vajalik investeering, et suurendada kaasatust ja sotsiaalset integratsiooni.
Puudega inimeste (16+) osakaal, kes pidid Maltal elamispindade eest tasuma, oli 4,0%, võrreldes puudeta inimeste 3,3%-ga. Mis puutub vaesuse erinevustesse piirkondade vahel, siis Lõuna-Sadamas, Gozol ja Cominol oli 2015. aastal kulutuste tase alla riigi keskmise piiri. Sellega seoses on jätkuvalt vaja tegeleda haavatavate rühmade erivajadustega, et võimaldada Maltal liikuda kaasavama ühiskonna suunas.
Mis puudutab tõsist materiaalset puudust, mis on üks mitmemõõtmelise vaesuse kriteeriume säästva arengu suunas, siis Malta näitaja oli madalam kui EL 27 keskmine. Lisaks sellele oli Maltal naistel kõrgem puuduse määr kui meestel. 2019. aastal ei saanud 5,9% elanikkonnast endale lubada igapäevast valgu- või köögiviljadest koosnevat sööki. Toidupuudusel on tõsised ja laiaulatuslikud tagajärjed kõigis vanuserühmades. Nende hulka kuuluvad: meditsiinilised, sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid, mis võivad takistada nii haridustulemusi kui ka töökoha saavutamist ja säilitamist, mis hoiab ära sõltuvuse hoolekandeskeemidest ja võimaldab paremat elukvaliteeti. Seetõttu on vaja täiendavaid algatusi, et tagada materiaalse puuduse all kannatavate inimeste jätkusuutlik integreerimine ühiskonda ning põhiliste elatusvahendite ja heaolu tagamine.
Viimastel aastatel on välisriikide kodanike osakaal Maltal hüppeliselt kasvanud. 2018. aastal ulatus Maltal ja Gozol töötavate välisriikide kodanike arv 67 596 inimeseni, kellest peaaegu 53% olid pärit ELi liikmesriikidest, 46% kolmandate riikide kodanikud (TCN) ja 1% EFTA riikidest. Kuigi kolmandate riikide kodanike palgad, sissetulekud ja elamistingimused Maltal, sealhulgas kasutatav sissetulek, haridus- ja töövõimalused ning eluase, on soodsamad kui teistes ELi riikides, on sellistes sektorites nagu ehitus ja turism töötavad inimesed seotud suhtelise vaesusega. Seetõttu on vaja täiendavaid algatusi, et tagada materiaalse puuduse all kannatavate isikute jätkusuutlik integreerimine ühiskonda ning põhiliste elatusvahendite ja heaolu tagamine.
3.4 Haridus ja koolitus
Malta demograafiline kasv jätkub eeldatavasti ka järgmisel kümnendil, mille tulemusel suureneb vajadus suurema, digitaliseeritud ja tööturu vajadustele vastava koolihariduse järele, et säilitada Malta majandust ning jätkata hariduskultuuri ja elukestva õppe edendamist. 2019. aastal jäi kooli poolelijätmise määr Maltal endiselt maha EL 27 riikide omast. Käivitati mitu meedet, sealhulgas kutse- ja rakendusainete süvalaiendamine keskkooli põhikooliõppes, millele viidatakse kui "Minu teekond" reformile, mille eesmärk on vähendada koolist väljalangevuse määra erinevate pedagoogiliste meetodite abil kohustuslikus koolis. Samal ajal on ka uute läbivaadatud õppekavade kehtestamine aidanud kaasa positiivsetele suundumustele selles valdkonnas. Põhikooliastmes suurendati kaasamist veelgi digitaaltehnoloogia ja e-sisu kasutusele võtmise kaudu. Vähese kirjaoskusega algklasside õpilastele suunatud lähenemist toetati ka klassiväliste koolitundide kaudu. Täiendav toetus noortele tööturule sisenemiseks ja tööturul liikumiseks ning täiendkoolituse jätkamiseks vajalike oskuste omandamiseks on siiski endiselt väga oluline.
Kvaliteetsete ja tunnustatud kutsehariduse ja -koolituse programmide pakkumine Maltal on haridusmaastikku oluliselt muutnud ja andnud noortele alternatiivseid võimalusi. Viimastel aastatel on ka kõrghariduse omandamine märkimisväärselt paranenud. Krediidialase liikuvuse programmides osalemine vajab selles osas edasist parandamist ning hoolimata saavutatud edusammudest on vaja teha rohkem jõupingutusi, et parandada juurdepääsu ja kvaliteeti kõrghariduse ja -koolituse valdkonnas. Puuetega inimeste puhul on Maltal pärast koolikohustusliku vanuse ületamist piiratud haridustoetusprogrammid. Täiskasvanuharidus Maltal registreeriti täiskasvanuhariduse ja hariduses ja koolituses osalemise määrade suurenemine, kuid teisest küljest oli 2019. aastal Maltal 2. kõrgeim keskharidusega täiskasvanute osakaal. Seetõttu on jätkuvalt oluline toetada madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute oskuste parandamist, nagu on kirjeldatud ka Malta riigiaruandes (2020).
Vaatamata tööjõu laienemisele viimastel aastatel on äärmiselt oluline tagada, et tööandjad suudaksid ümber õpetada ja hoida kvalifitseeritud töötajaid. Lisaks sellele sõltub teadlaste ja inimkapitali, kes on võimelised algatama ja juhtima teadusalgatusi, suurenemine haridussüsteemist, mis soodustab loovuse, kriitilise mõtlemise, tootlikkuse ja probleemide lahendamise valdkonnaüleseid oskusi. Seetõttu on oluline parandada õppimise protsessi õpilaskeskse pedagoogika abil, et pakkuda kvaliteetset haridust ja tegeleda tööturu oskuste puudujääkidega.
Euroopa rohelise kokkuleppe mõju tööturule ja nõutavatele oskustele on samuti oodata. Eurostati andmetel on "tööhõive keskkonnakaupade ja -teenuste sektoris" Malta puhul piiratud, kuid see näitab ka selle sektori protsentuaalset kasvu aastatel 2014-2016. Õigete oskuste olemasolu on vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku jaoks ülioluline, kusjuures rõhk on pandud praeguste oskuste parandamisele ja koolitusele, et pakkuda uusi keskkonnasäästlikke oskusi. Kasvav vähese süsinikdioksiidiheitega majandus saab õitseda ainult siis, kui töötajatel on õiged oskused, et vastata nõudmistele, millega tööstus tulevikus silmitsi seisab.
3.5 Strateegia ja vastastikune täiendavus
ESF+ raames toetatavate investeeringute eesmärk on eelkõige edendada kaasavat sotsiaalset keskkonda kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, edendada keskkonda, mis soodustab tervislikku tööjõudu ja toetab uue põlvkonna kvaliteetset haridust, tegeledes samal ajal praeguse madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud elanikkonna ees seisvate probleemidega. ESF+ programmi eesmärk on ka lahendada Malta ja Gozo vahelised territoriaalsed erinevused. Tuginedes eelmistele programmiperioodidele, on valitsus jätkuvalt pühendunud sellele, et eraldada Gozole vähemalt 10% ESF+ programmi vahenditest. Need algatused täiendavad eelkõige horisontaalseid ja konkreetselt suunatud investeeringuid Gozos, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
ESF+ meetmed on peamine fond, mis pakub haridust ja koolitust ning kaasamismeetmeid. ESF+ meetmed täiendavad seega ERFi sekkumist, eelkõige uuendusliku ja aruka mõõtme ning sotsiaalse mõõtme raames, ning taastamis- ja vastupanukava investeeringuid, et pakkuda vajalikku kombinatsiooni infrastruktuurist ja oskustest, et võimaldada töökohti ja majanduskasvu; juurdepääsu haridusele, tervishoiu- ja sotsiaalteenustele, teadus- ja arendustegevusele ning ettevõtlusele ja nende parandamisele; digitaalset üleminekut koos kaasamist soodustavate meetmetega. Lisaks sellele täiendatakse sellega ka ERFi ja Ühtekuuluvusfondi (CF) keskkonnasäästlikuma ja vähem süsinikdioksiidi heitmeid tekitava mõõtme, õiglase ülemineku fondi (JTF) ja kiireloomulise eriprogrammi investeeringute raames tehtavaid sekkumisi, mis on seotud koolituse, ümberõppe võimaluste ja pedagoogika pakkumisega keskkonnasäästliku majanduse suunas. ESF+ vahendid täiendavad ka piiriüleseid ja riikidevahelisi programme rohelise ja digitaalse koostöö ning sotsiaalse mõõtmega seotud valdkondades.
Lisaks sellele täiendavad ESF+ sekkumised Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi sekkumisi: rändefond on suunatud sisserändajate ja kolmandate riikide kodanike integreerimisele vastuvõtu etapis, samas kui ESF+ keskendub erinevate haavatavate sihtrühmade, sealhulgas kolmandate riikide kodanike pikemaajalisele integratsioonile ja kaasamisele. Nende kahe rahastamisvahendi raames võetavate meetmete piiritlemine tagab, et ELi vahendeid kasutatakse selles valdkonnas jätkuvalt maksimaalselt ära.
ESF+ raames võetavate meetmetega püütakse samuti täiendada Malta prioriteete seoses ühise põllumajanduspoliitika strateegilise kava (ÜPP) ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMFAF) programmidega. Täiendavad meetmed on ette nähtud kalanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse ja maaelu arengu alaste teadusuuringute ja koolituse edendamiseks. Lisaks püüab valitsus maksimeerida võimalikku sünergiat teiste algatustega, nagu ERASMUS+ liikuvuse osas ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond ümberasustatud töötajate jaoks (EGF) seoses ootamatute ümberkorraldustega, mis võivad tööhõivet oluliselt mõjutada. Kuigi tehnilise abi rahastamisvahendi (TSI) raames taotletakse toetust kui peamist allikat reformide toetamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, on kavandatud ka vastastikune täiendavus ESF+-ga seoses meetmete rakendamisega, mis võivad tuleneda TSI projektidest.
HELPDESKi tugi
Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.
HELPDESKi tugi