ET 
EN 
DE 
BG 
HR 
CS 
DA 
NL 
FI 
FR 
EL 
HU 
IT 
LV 
LT 
PL 
PT 
RO 
SK 
SL 
ES 
SV 
Tugikeskus
HELPDESK - SOTSIAALTEENUSTE KASUTAJATUGI ELI FONDIDE KOHTA
Leedu
1. Euroopa Komisjoni ja Leedu vaheline partnerlusleping aastateks 2021-2027
Vastavalt partnerlusleping Leedule on eraldatud 6,4 miljardit eurot. eurot ühtekuuluvuspoliitika vahenditest aastatel 2021-2027. investeerimisperioodi jooksul. Lisaks kavatseb Leedu anda 1,7 miljardit eurot riiklikest vahenditest - seega ulatub ELi investeeringute koguväärtus 8 miljardi euroni. Partnerlusleping hõlmab ka ühtekuuluvuspoliitika vahendeid: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond + (ESF+), Ühtekuuluvusfond (SF), Õiglase ülemineku fond (TF), Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Akvakultuurifond (EMKF). Peamised 2021-2027 ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist jätkusuutliku konkurentsivõime, teadusuuringute ja innovatsiooni, digitaalse ümberkujundamise, samuti Euroopa rohelise kokkuleppe tegevuskava rakendamise ja Euroopa sotsiaalõiguste samba edendamise kaudu.
Võttes arvesse Leedu valitsuse programmi ja ELi üldsätete määruses sätestatud poliitilisi eesmärke, on investeeringud vastavalt 2021-2027 ELi fondide programmile suunatud järgmistesse peamistesse valdkondadesse:
- innovatsioon ja digiteerimine, teaduse ja ettevõtluse koostöö, teadmiste kommertsialiseerimine;
- haridus, oskuste arendamine, kvalifitseeritud tööjõud, mis on võimeline uuendusi tegema ja vastama muutuvatele vajadustele, tegeledes samal ajal sotsiaalse tõrjutuse probleemidega;
- roheline ümberkujundamine - taastuvate energiaallikate, säästva liikuvuse ja ringmajanduse edendamine;
- tervishoiusüsteemide vastupanuvõime suurendamine;
- arenenud, ohutu ja mitmekesine transport, sealhulgas piiriülese, riikliku ja piirkondliku liikuvuse parandamine;
- linnade ja piirkondade jätkusuutlik ja integreeritud areng, mis põhineb konkreetse piirkonna otsustel suurendada atraktiivsust ja majanduslikku potentsiaali, meelitada investeeringuid ja parandada elukvaliteeti.
Korraldusasutus 2021-2027 Leedu Vabariigi rahandusministeerium vastutab ELi fondi investeerimisprogrammi rakendamise eest. Raamatupidamisülesande täitja on projektijuhtimise keskasutus.
ELi fondide investeerimisprogrammid levitamine:
Riikliku arengukava 2021-2030 arengumeetmeid rahastatakse ESF+ ja ERFi vahenditest. Riiklik arengukava koostati riigi edusammude strateegia "Leedu edusammude strateegia "Leedu 2030" rakendamise käigus. Riikliku edusammude kava eesmärk on määrata kindlaks peamised muudatused, mida riik soovib teha järgmisel kümnendil, tagades edusammud sotsiaal-, majandus-, keskkonna- ja julgeolekuvaldkonnas, ning mobiliseerida rahastamisallikad nende muudatuste elluviimiseks. Riiklikus strateegilises kavas on ette nähtud pikaajalised strateegilised eesmärgid, edusammude eesmärgid ja kvantitatiivsed näitajad edusammude mõõtmiseks koos 2030. aasta sihtväärtustega.
ERFi ja ESF+ 2021-2027 tutvustus
ESF+ ja ERFi vahendid jaotatakse kahe Leedu piirkonna vahel: pealinna piirkond ning Kesk- ja Lääne-Leedu (edaspidi VVL). Piirkondlikud erinevused pealinna piirkonna ja ülejäänud Leedu vahel on eriti silmatorkavad. Pealinna piirkonnas loodi 2019. aastal 42% Leedu sisemajanduse koguproduktist (edaspidi - SKP), erinevused on eriti suured innovatsiooni loomise ja rakendamise, ettevõtete tootlikkuse suurendamise, tervishoiuteenuste osutamise ja kvaliteetse hariduse kättesaadavuse valdkondades. Märkimisväärne on ka digitaalne lõhe. Jagades Leedu pealinna piirkonnaks, kus SKP elaniku kohta saavutas 122% ELi keskmisest, ja VVL piirkonnaks, kus maakondade SKP elaniku kohta jääb vahemikku 46% kuni 84%, on eesmärk suunata rohkem investeeringuid VVLi, vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, tagada regionaalpoliitika rakendamise pikaajaline mõju meetmete ühtlane ja jätkusuutlik areng.
Pealinna piirkonna ülesanne on suunata kogunenud potentsiaal riigi arengu, rahvusvahelise konkurentsivõime ja rahvusvahelisse väärtusahelasse integreerumise suurendamiseks, kanda see üle VVLile ja vähendada pealinna piirkonna sisemisi erinevusi. VVL piirkonna väljakutse on vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning lõhet pealinna piirkonnaga. Mõlemad piirkonnad seisavad silmitsi sotsiaalse tõrjutuse, ebavõrdsuse ja kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse probleemidega.
ERDF
Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) rahastab avaliku ja erasektori tegevust kõigis ELi piirkondades, et vähendada piirkondade vahelisi majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi. Fondist toetatakse investeeringuid riiklike või piirkondlike eriprogrammide raames.
Euroopa Regionaalarengu Fondist on kavas eraldada 478 201 667 eurot pealinna piirkonnale ja 3 156 444 253 eurot VVL piirkonnale. Leedule üle 25 protsendi. Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatakse vahendeid majanduse konkurentsivõime suurendamiseks ja selle muutmiseks kõrgema lisandväärtusega majanduseks (1. poliitikaeesmärk), üle 30 protsendi. vahenditest - üleminekuks puhtale energiale, rohelistele investeeringutele, ringmajandusele, kliimamuutustega kohanemiseks (2. poliitikaeesmärk), 8 protsenti. ja rohkem eraldatakse linnade arenguks (poliitikaeesmärk 5).
ESF+
ESF+ on ELi peamine vahend inimestesse investeerimiseks ning seetõttu kasutatakse selle fondi vahendeid ELi tööhõive-, sotsiaal-, haridus- ja oskuste poliitika rakendamiseks, sealhulgas struktuurireformide läbiviimiseks nendes valdkondades. Fond on ka üks ELi peamisi vahendeid sotsiaalse ja majandusliku taastumise tagamiseks pärast COVID-19 pandeemiat ning aitab liikmesriikidel lahendada pandeemiast põhjustatud probleeme. Fond toetab ELi keskkonnahoidlikku, digitaalset ja vastupidavat kriisijärgset majanduse taastumist, suurendades investeeringuid töökohtadesse, oskustesse ja teenustesse.
Leedus on kavas eraldada ESF+ vahenditest 94 726 567 eurot pealinna piirkonnale ja 962 123 024 eurot VVL piirkonnale. Üle 25 protsendi ESF+ vahenditest eraldatakse sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks(poliitika eesmärk 4), kuni 5 protsenti lastetagatiste puhul(poliitika eesmärk 4), vähemalt 5 protsenti sotsiaalsele innovatsioonile.
2. Poliitiliste eesmärkide valik ja nende lühike põhjendus
ERDF
ERFi vahendite eesmärk on järgmiste poliitiliste eesmärkide elluviimine:
- Konkurentsivõimelisem ja arenenum Euroopa, edendades uuenduslikke ja progressiivseid majanduslikke muutusi ning piirkondlikke IKT-ühendusi (poliitikaeesmärk 1).
Poliitilise eesmärgi põhjendus: Leedu läbimurret takistavad innovatsiooni levitamise kolm põhiprobleemi: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (eriti piirkondade) vähene innovatsiooni vastuvõtuvõime; kõrget lisandväärtust loovate ettevõtete väike arv ja ettevõtete investeeringute vähene suhe teadus- ja arendustegevusse võrreldes SKPga; ettevõtete ja teadlaste vähene koostöö ja rahvusvahelisus (osalemine rahvusvahelistes projektides, võrgustikes). 2021-2027 programmi 1. poliitikaeesmärgi rakendamise käigus investeeritakse ERFi vahendeid meetmetesse, mis edendavad Leedu majanduse ümberkujundamist kõrge lisandväärtusega majanduseks, selle konkurentsivõimet ja digitaalset ühenduvust.
- Keskkonnasäästlikum, vähese süsinikdioksiidiheitega ja süsinikdioksiidivaba üleminekumajandus ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades puhta ja õiglase energia üleminekut, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskide ennetamist ja juhtimist ning säästvat linnaliiklust (poliitikaeesmärk 2).
Poliitikaeesmärgi põhjendus: Leedu on ette valmistanud Riiklik energia- ja kliimameetmete kava. Vastavalt 2015. aasta Pariisi lepingule võttis Leedu koos teiste maailma riikidega kohustuse teha kõik vajalikud jõupingutused kliimamuutuste peatamiseks, et globaalne soojenemine ei ületaks ohtlikku 2 kraadi piiri. Võttes arvesse probleeme keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas, kavatseb Leedu edendada üleminekut puhtale ja õiglasele energiale, edendada rohelisi ja siniseid investeeringuid, kohaneda kliimamuutustega, investeerida äärmuslike kliimasündmuste ohu ennetamisse ja selle juhtimisse, edendada bioloogilist mitmekesisust, rohelist infrastruktuuri linnakeskkonnas ja vähendada saastet, edendada üleminekut ringmajandusele ja ressursside säästvat kasutamist. Samuti investeerida vee kättesaadavuse parandamisse ja säästvate veevarude edendamisse.
- Paremini ühendatud Euroopa liikuvuse edendamise kaudu (poliitikaeesmärk 3)
Poliitikaeesmärgi põhjendus: Leedu konkurentsivõime on vähenenud ja ühisturu eelised on piiratud ebapiisava rahvusvahelise raudtee- ja maanteetranspordiühenduse tõttu. Transpordisektori tulemused seoses üleeuroopalise transpordivõrgu maantee- ja raudteevõrguga, jätkusuutlikkuse aspektidega ja liiklusohutusega on oluliselt halvemad kui ELis keskmiselt. Leedu transpordisüsteemi toimimise ja infrastruktuuriga seotud peamised probleemid ja väljakutsed lahendatakse rakendamise käigus. Leedu transpordiinfrastruktuuri arendamine kuni aastani 2030 kava.
- Sotsiaalselt vastutustundlikum ja kaasavam Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu (poliitikaeesmärk 4).
Poliitikaeesmärgi põhjendus: 4. poliitikaeesmärgi investeeringud viiakse ellu aastatel 2019 ja 2020. ELi nõukogu soovitused: eesmärk on vähendada sissetulekute ja sotsiaalset ebavõrdsust Leedus, tagades sotsiaalkindlustussüsteemi katvuse, piisavuse ja tõhususe, et parandada maksu- ja sotsiaaltoetuste süsteemi struktuuri ja üksikisikute kaitset vaesuse eest. ESF+ ja ERFi investeeringud rakendavad Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja järgivad selle põhimõtteid, toetades investeeringuid inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse, sotsiaalse kaasatuse ja tervishoiupoliitika valdkonnas. ERFi vahendeid investeeritakse hariduse parandamisse, õppeteenuste ja elukestva õppe tagamisse kõigile ning infrastruktuuri parandamisse. Samuti investeeritakse koolieelse hariduse kättesaadavusse maapiirkondade lastele, sotsiaalse ettevõtluse edendamisse ja sotsiaalteenuste infrastruktuuri, sealhulgas sotsiaalkorterite arendamisse kogu riigis, kogukonnateenuste komplekssesse ümberkujundamisse, sotsiaalmajandusliku jätkusuutlikkusse ja kultuurisektori tugevdamisse, tervishoiusektori teenuste kvaliteedi parandamisse ja kättesaadavuse suurendamisse.
- Euroopa kodanikele lähemale toomine, edendades igat liiki kohtade ja kohalike algatuste säästvat ja integreeritud arengut (poliitikaeesmärk 5).
Poliitilise eesmärgi põhjendus: Leedu on juba pikka aega seisnud silmitsi rahvastiku vähenemise probleemiga - alates 2014. aastast. 2021. aastani on rahvaarv vähenenud 5 protsenti. Stabiilne rahvaarv püsib ainult pealinna piirkonnas. Vahepeal ületab VVLi rahvaarvu vähenemine oluliselt riigi keskmist (6 VVLi maakonnas ületab seda kaks korda). See avaldab survet mitte ainult avaliku infrastruktuuri ja teenuste tõhususele, vaid ka tööturule. Riigi tööhõivet mõjutab vanuseline struktuur: vanuselisest struktuurist tulenevalt jõuab järgmise kümnendi jooksul pensioniikka umbes 28% kogu tööealisest elanikkonnast (55-64). Investeeringud vastavad demograafilistele väljakutsetele ja territoriaalsetele erinevustele, mis on Leedu jaoks eriti olulised, ning rakendatakse integreeritud meetmeid linna-, maa- ja rannikualade arendamiseks. EPRFi vahendid (8 protsenti vahenditest) investeeritakse 10 piirkondliku keskuse jätkusuutlikusse ja individuaalsesse arengusse, riigi investeeringute atraktiivsuse suurendamisse, ettevõtluskeskkonna parandamisse; elukvaliteedi parandamisse; ettevõtjate, elanike, kohalike tegevusrühmade, valitsusväliste organisatsioonide kaasamisse linnaprobleemide lahendamisse, partnerluste edendamisse ja tugevdamisse, kohalike algatuste toetamisse ja suutlikkuse suurendamisse, liikuvuse tagamisse, sotsiaalse kaasatuse tugevdamisse.
ESF+
ESF+ vahendite eesmärk on rakendada järgmist poliitilist eesmärki:
Sotsiaalselt vastutustundlikum ja kaasavam Euroopa, Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine (edaspidi "4. poliitiline eesmärk")
ESF+ ja ERFi investeeringud rakendavad Euroopa sotsiaalõiguste sammast. Tööhõive valdkonnas rakendatakse ESF+ vahendeid 2020. aastal. ELi nõukogu soovitust, et leevendada COVID-19 pandeemia negatiivset mõju tööhõivele ja võimaldada kõigile tööealistele inimestele tööturule sisenemine. Samuti on ESF+ vahendid suunatud haridussüsteemi parandamisele, meelitades ligi uusi pedagooge, edendades kohustuslikku haridust ja pakkudes abi sotsiaalset tõrjutust kogevatele õpilastele. Osa ESF+ vahenditest suunatakse tervishoiusüsteemi parandamiseks, et vähendada tervisealast ebavõrdsust ja suurendada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet uutele šokkidele. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise valdkonnas eraldatakse ESF+ vahendeid sotsiaalteenuste arendamiseks, märkimisväärne osa investeeringutest eraldatakse kogukonnas osutatavate teenuste arendamiseks, tagades institutsionaalse hoolduse ümberkujundamise rakendamise. Samuti rahastatakse ESF+ vahenditest toetust materiaalse vaesuse vähendamiseks aastatel 2021-2027. programmi. Selle programmi rakendamise käigus antakse enim puudustkannatavatele inimestele toiduaineid ja/või isiku põhilisi õhuvajadusi rahuldavaid kaupu (nt riided, hügieenitarbed, koolitarbed) ning lisavahendeid. Materiaalse vaesuse vähendamise programmi eesmärk on toetada võimalikult paljusid inimesi, kes elavad allpool absoluutse vaesuse piiri (2020. aastal elas 5,1% Leedu elanikkonnast allpool absoluutse vaesuse piiri).
Riiklikus arengukavas sätestatud teise strateegilise eesmärgi ("Suurendada elanikkonna sotsiaalset heaolu ja kaasatust, tugevdada tervist ja parandada Leedu demograafilist olukorda") saavutamiseks koostas sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium viis arengukava. Neist kolme rakendamisel moodustab ESF+ rahastamine olulise osa. Programmid kujundavad Leedu pikaajalisi (2021-2030) strateegiaid sissetulekute ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise, kaasava tööturu, perepoliitika ja puuetega inimeste keskkonna kohandamise valdkondades.
1. Sotsiaalse mobiliseerimise arenguprogramm: Leedu Vabariigi sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi (edaspidi "sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium"), arengukava 2021-2030 haldaja sotsiaalse mobiliseerimise arengukava eesmärk on lahendada keerulisi probleeme, mille tõttu sotsiaalselt tundlikesse või haavatavatesse sotsiaalsetesse rühmadesse (puudega inimesed, sealhulgas puudega lapsed, eakad, vähemate võimalustega noored, kodutud, vanglast naasjad jne) kuuluvad isikud kogevad sotsiaalset tõrjutust, vaesust, vägivalda, võivad olla diskrimineeritud või stigmatiseeritud, seisavad silmitsi erinevate raskustega töö saamisel või sotsiaalabi taotlemisel. Nende ülesannete täitmisel järgitakse individuaalset lähenemist, mille eesmärk on pakkuda teenuseid võimalikult lähedal inimesele ja vastata kõige paremini tema vajadustele, olukorrale ja võimetele.
Järgmisi riikliku tuumajaama ülesandeid rahastatakse ESF+ vahenditest sotsiaalse mobiliseerimise arenguprogrammi kaudu: Suurendada puuetega inimeste ja nende perede, eakate ning teiste haavatavate ja sotsiaalselt tõrjutud rühmade heaolu.; Tugevdada sotsiaalse tegevuse ja sotsiaalse vastutuse hoiakuid ühiskonnas ja kogukonnavaimu.
2. Perekonnapoliitika tugevdamise arenguprogramm: Selle arenguprogrammi meetmete eesmärk on luua sobiv, julgustav ja peresõbralik keskkond, mis võimaldaks perekonna funktsioonide nõuetekohast täitmist ning samal ajal võimaldaks pereliikmetel aktiivsemalt ja edukamalt ühendada töö- ja perekohustusi, tugevdaks naiste ja meeste võrdseid võimalusi, edendaks sündimust, tagaks ja toetaks perede ja laste emotsionaalset heaolu, arendaks kvaliteetseid teenuseid, mis oleksid kättesaadavad ja vastaksid kõigi lapsi kasvatavate perede individuaalsetele vajadustele.
ESF+ vahenditest rahastatakse perepoliitika tugevdamise arenguprogrammi kaudu järgmist riikliku partnerlusprogrammi ülesannet: Parandada perekeskkonda, et suurendada sündimust ja elukvaliteeti ning luua tingimused töö- ja perekondlike kohustuste ühitamiseks.
3. Kaasav tööturu arenguprogramm: Selle arenguprogrammi meetmete eesmärk on luua soodsad tingimused kõigile tööealistele isikutele tööturule sisenemiseks, luua paindlikum tööturg, rakendada meetmeid tööhõive suurendamiseks, suurendada aktiivse tööturupoliitika (ADRP) meetmete, riiklike ja munitsipaalasutuste ning vastastikuste institutsioonide katvust ja jätkusuutlikkust ning edendada väliskoostöö arendamist ettevõtlusstruktuuridega ja sotsiaalset dialoogi.
Järgmisi riiklike reformikavade ülesandeid rahastatakse ESF+ vahenditest kaasava tööturu arendamise programmi kaudu: Suurendada tööotsijate tööhõivevõimalusi ning tööhõive toetamise süsteemi tõhusust ja tulemuslikkust; tugevdada sotsiaalset dialoogi ja parandada töökohtade kvaliteeti.
3. Seosed sotsiaalteenustega
ESF+ vahendeid kasutatakse selliste sektorite rahastamiseks, mis pakuvad teenuseid tööhõive suurendamise, tervishoiu, hariduse, vaesuse vähendamise ja sotsiaalse tõrjutuse valdkonnas. Leedus on ESF+ ja sotsiaal- ja tööhõive suurendamise teenuste vaheline seos üsna tugev. Sotsiaalteenuseid rahastatakse Leedus riiklikest vahenditest, kuid rahastamine on väike ja ebapiisav.
Leedu Vabariigi omavalitsused vastutavad sotsiaalteenuste korraldamise ja osutamise eest. ESF+ vahenditest saab sotsiaalteenuste valdkonna täiendav rahastamisallikas. ESF+ vahenditest rahastatakse: Põhjalik abi perele, terviklik toetus. Tööhõiveamet vastutab rakendusasutusena tööhõive suurendamise meetmete eest. On kavandatud teenused psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni ja taasintegreerimise jaoks ülalpeetavate isikute puhul. Samuti on kavandatud teenused erinevatele haavatavatele rühmadele: Roma, kodutud, vanglast tagasipöördujad ja muud sotsiaalselt haavatavad rühmad. Märkimisväärset osa aktiivsetest tööturumeetmetest rahastatakse ESF+ vahenditest. ESF+ vahendeid kasutatakse ka sotsiaalteenuste riikliku kvaliteedistandardi ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.
Samuti peaksid ESF+ meetmed aitama kaasa riiklike partnerluslepingute eesmärgi saavutamisele 2030. aastaks. Ülekandmine 30% sotsiaalvaldkonna teenuste osutamiseks valitsusvälistele organisatsioonidele ja kogukondadele (praegu 7%).
4. Kasulikud ressursid
- EÜ ja Leedu vaheline partnerlusleping: https://2014.esinvesticijos.lt/lt/dokumentai/2021-2027-m-partnerystes-sutartis
- Arenguprogrammid: https://socmin.lrv.lt/lt/veiklos-sritys/strateginis-valdymas/aktualus-strateginiai-dokumentai/pletros-programos
- Arenguprogrammi edusammude meetmed: https://socmin.lrv.lt/lt/veiklos-sritys/strateginis-valdymas/aktualus-strateginiai-dokumentai/pletros-programu-pazangos-priemones
- 2021-2027 ELi fondide investeerimisprogramm: https://2021.esinvesticijos.lt/dokumentai/2021-2027-m-es-fondu-investiciju-programa
- 2021-2030 riiklik arengukava: https://lrv.lt/uploads/main/documents/files/NPP%20planas.pdf
HELPDESKi tugi
Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.
HELPDESKi tugi