Poola on neljandat korda Euroopa fondide abisaaja. Me saime ELi toetust aastatel 2000-2006, aastatel 2007-2013 ja praegu kasutame endiselt ELi eelarvelisi vahendeid aastateks 2014-2020. Aastatel 2021-2027 on Poola käsutuses järgmised vahendid. üle 76 miljardi euro ühtekuuluvuspoliitika rakendamiseks. Põhidokument, milles määratletakse Euroopa fondide kasutamise strateegia Poolas, on järgmine Partnerlusleping, mis on Poola valitsuse ja Euroopa Komisjoni vaheliste läbirääkimiste tulemus. Partnerluslepingu sätteid rakendatakse rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike programmide kaudu.
Ühtekuuluvuspoliitikat rahastatakse järgmistest ELi fondidest:
Aastatel 2021-2027 rakendatakse Poolas järgmisi programme:
RIIKLIKUD PROGRAMMID:
PIIRKONDLIKUD PROGRAMMID:
RAHVUSVAHELISED PROGRAMMID:
Sotsiaalteenuste raames pakutava toetuse struktuur:
Neljanda raamprogrammi "Tugevama sotsiaalse mõõtmega Euroopa" raames sõlmitud partnerluslepingus on märgitud toetatavad valdkonnad:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruses (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond pluss (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (edaspidi "ESF+ määrus"), on sätestatud konkreetsed eesmärgid, mida Poola peab saavutama ESF+ toetusega aastatel 2021-2027.
Programmeeritud erieesmärkide h-l alusel Art. 4 ESF+ määruste artikkel 4. Kavandatud ESF+ programmid:
Programmeeritud erieesmärgi m) alusel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel l) art. 4 ESF+ määruste kohaselt. Kavandatud ESF+ programmid:
Programmeeritud kõikide erieesmärkide raames, välja arvatud ESF+ määruste punkti a alapunkt m 4. Kavandatud ESF+ programmid:
Programmeeritud erieesmärkide a), f) ja l) raames Art. 4 ESF+ määrused
Programmeeritud erieesmärkide f), h)-l) raames Art. 4 ESF+ määrused
Ta vastutab Euroopa fondide rakendamise eest Poolas. Arengufondide ja regionaalpoliitika ministeerium. Tema ülesanne on koordineerida kõige olulisemast dokumendist (partnerluslepingud) tulenevate eelduste rakendamist, milles kirjeldatakse, kuidas ja milleks Euroopa vahendeid aastatel 2021-2027 eraldatakse.
Vastutus fondide rakendamise eest on siiski jagatud paljude institutsioonide vahel. Iga programmi jaoks on määratud korraldusasutus. See vastutab programmi ettevalmistamise ja haldamise eest.
Riiklike programmide ja territoriaalse koostöö programmide korraldusasutus on Rahandus-, arengufondide ja regionaalpoliitika minister (välja arvatud abi enim puudustkannatavatele isikutele ning kalandus ja meri). Kuid iga 16 piirkondliku programmi puhul - Korraldusasutus on asjaomase vojevoodkonna juhatus..
Euroopa Sotsiaalarengu Fondi programmi 2021-2027 (FERS) rakendamise eest vastutavad mitmed institutsioonid, kellel on konkreetne vastutusala, ülesanded ja pädevus. Need on: korraldusasutus (regionaalarengu eest vastutav minister) ja vahendusasutused.
FERSi korraldusasutus
Arengufondide ja regionaalpoliitika ministeeriumi struktuurides asuv korraldusasutus vastutab Euroopa Sotsiaalarengu Fondi programmi 2021-2027 haldamise eest. Ta vastutab programmi tõhusa ja korrektse rakendamise eest - nii üldise lähenemisviisi kui ka üksikprojektide tasandil. Lisaks annab ta välja suuniseid, soovitusi ja käsiraamatuid programmi rakendamisega seotud erinevate aspektide kohta ning viib läbi teavitamis- ja edendamistegevusi.
Korraldusasutuse pädevus on väga lai - alates programmi enda väljatöötamisest, projektide valimisest kaasfinantseerimiseks, toetusesaajatele maksete tegemisest ja nende poolt tehtud kulutuste õigsuse kontrollimisest kuni programmi rakendamise edenemise ulatusliku järelevalve ja saavutatud eesmärkide kontrollimiseni. Programmi korraldusasutuse ülesandeid on kirjeldatud seaduses, mis käsitleb 2021-2027 finantsperspektiivis rahastatavate ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamise põhimõtteid.
Järelevalvekomitee
Järelevalvekomitee on sõltumatu nõuandev ja nõuandev organ, mille on määranud korraldusasutus (MA) määruse vormis. Selle peamine eesmärk on toetada korralduskomiteed programmi järelevalve ja rakendamise protsessis. FERSi järelevalvekomitee koosneb järgmiste asutuste esindajatest: FERSi korraldusasutus, FERSi programmi rakendussüsteemis loodud vahendusasutused, liikmesriikide institutsioonid, artiklis 1 osutatud partnerid. 8 nimetatud isikud ja vaatlejad. Euroopa Komisjoni esindajad osalevad FERSi järelevalvekomitee töös samuti järelevalve- ja nõuandva rolliga.
Piirkondlike programmide korraldusasutused:
Korraldusasutused kehtestavad Vahendusasutused kelle kohustused on sätestatud lepingus või kokkuleppes. Neile usaldatakse tavaliselt ülesanded, mis on seotud näiteks mõne konkreetse teemaga seotud programmi osa juhtimise või rakendamisega, millele konkreetne asutus on spetsialiseerunud, näiteks keskkonnakaitse, tööturg, ettevõtlus.
Sotsiaalmajandus
Sotsiaalmajanduse valdkonda toetatakse ESF+ vahenditest. Sekkumise peamine eesmärk on luua uusi töökohti sotsiaalmajanduslike üksuste, eelkõige sotsiaalsete ettevõtete otsetoetuste kaudu. Otsene toetus uue töökoha loomiseks ja säilitamiseks sotsiaalses ettevõttes arveldatakse ühikuhindade alusel. Töökohtade säilitamise rahastamise eesmärk on toetada äsja loodud töökohti, et tagada nende stabiilsus töökoha toimimise esimese 12 kuu jooksul.
Aktiivne integratsioon
ESF+ raames vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste ja perede ning tööalaselt mitteaktiivsete inimeste (sealhulgas puuetega inimeste) aktiveerimise toetamine - individuaalsed võimalused, vahendid sotsiaalse, kutsealase, haridusliku ja tervishoiualase aktiveerimise jaoks. Sotsiaalse ja kutsealase taasintegreerimise protsessi toetamine taasintegreerimisüksustes.
Raskuste iseloomu tõttu kasutatakse toetuse puhul nii ESF+ kui ka ERFi vahendeid üksteist täiendavalt, st see hõlmab nii sotsiaalseid elemente, teenuseid kodutuse ennetamise ja kodutuse kriisiolukorras olevate inimeste toetamise valdkonnas (nt tänavatöö teenuste kaudu) kui ka eluasemetööd, peamiselt "Housing First" mudeli kasutamise kaudu.
Sotsiaalteenused (kohalikus kogukonnas)
Üks praegu Poolas olemasolevatest sotsiaalteenuste osutamise lahendustest on 19. juuli 2019. aasta seadus sotsiaalteenuste osutamise kohta sotsiaalteenuste keskuse poolt, mis võeti vastu 2019. aastal (Riigi Teataja, punkt 1818). Lisaks osutatavate teenuste koordineerimisele tuleks jätkata tööd nende deinstitutsionaliseerimiseks, suurendades teenuste kättesaadavust, aga ka liikudes institutsionaalselt hooldustelt (mida osutatakse eri tüüpi asutustes) kohalikes kogukondades osutatavale hooldusele, tuues need teenuse saajatele lähemale ja integreerides need kohalikku keskkonda - kasutades ESF+ ja ERFi täiendavat viisi.
Oluline on see, et ERFi raames ei ole lubatud infrastruktuuriinvesteeringud asutustes, mis pakuvad 24-tunnist pikaajalist hooldust (24-tunnised hooldusteenused) institutsionaalses vormis. Selleks et võimaldada üleminekut institutsionaalselt hoolduselt kogukonnahooldusele, saavad need asutused ESF+ vahenditest toetust rangelt mitteinfrastruktuurilisteks investeeringuteks, mille eesmärk on teenuste deinstitutsionaliseerimine. Kõnealuste asutuste juhid saavad kasutada ESF+ vahendeid, et arendada mitteelukohalisi ja mitteisoleeritud päevase hoolduse vorme, kogukonna toetust, puhkeaja toetust, kodust toetust ja luua partnerlusi teiste teenuseosutajatega deinstitutsionaliseerimiseks.
On vaja jätkata juba võetud meetmeid, et toetada üleminekut institutsionaalsest hooldusest perehooldusele (perehoolduse vormid), kasutades vastavalt ESF+ ja ERFi vahendeid ja täiendavalt. Meetmed, mille eesmärk on toetada lapsi ja noori, kes viibivad 24-tunnise hoolduse asutustes, ei saa tugevdada nende asutuste institutsionaalset potentsiaali. Need võivad puudutada laste ja personali toetamist ulatuses, mis on kooskõlas deinstitutsionaliseerimise ideega.
Vähemusrahvuste, sealhulgas romade kogukondade toetamine
ESF+ toetus romadele jätkub. See on kõikehõlmav toetus: integratsioon, mille eesmärk on kõrvaldada takistused hariduse ja koolituse valdkonnas, parandades tööturupädevust, ühtlustades kasvatust, suhtlemist ja keeleoskuse puudujääke, pöörates erilist tähelepanu romi naiste vajadustele, austades nende traditsioone ja kultuuripärandit, kaasates keskkonna esindajaid. Sotsiaaltegevus hõlmab ka romade lapsi, eelkõige poola keele õppimise, puudujääke kompenseerivate haridustegevuste ja aktiivsete vaba aja veetmise vormide valdkonnas. Terviseennetus, perede toetamine ja diskrimineerimisvastased tegevused on samuti terviklike projektide oluline osa.
Teenuste kättesaadavus
Võimaluste võrdsustamisele ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele suunatud meetmed kajastuvad sotsiaalsete vajaduste tagamisele ja rahuldamisele suunatud investeeringutes, nii ESF+ vahenditest, sealhulgas valitsusväliste asutuste potentsiaali toetamise raames, et nad saaksid teostada tegevusi, mille eesmärk on tagada erivajadustega inimeste ligipääsetavus, kui ka ERFi vahenditest sotsiaalse infrastruktuuri ja avaliku ruumi kohandamine erivajadustega inimeste vajadustele vastavaks.
Õiglase ülemineku fond on ühtekuuluvuspoliitika uus rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad üleminekust tulenevate suurte sotsiaal-majanduslike probleemide ees, nende jõupingutustes saavutada kliimaneutraalsus. Poolas on mitu piirkonda, millele on suunatud ühise üleminekufondi toetus - need on vojevoodkonnad, mis on kõige enam mõjutatud energiamuundumise mõjudest. (Sileesia, Wielkopolskie, Dolnośląskie, Małopolskie, Łódzkie vojevoodkonnad). Suurimad ümberkujundamise väljakutsed on Śląskie vojevoodkonnas, kus 41 miljonit eurot on eraldatud ühisrahastu raames sotsiaalse kaasatuse edendamiseks - õiglase ümberkujundamise protsessi tugevdamiseks. See on nii väljakutse kui ka potentsiaal, et toetada piirkonna elanikke sotsiaalteenustega ümberkujundamise protsessis.
Kokkuvõte
ERF toetab projekte, mis on seotud sotsiaalse infrastruktuuri arendamisega, mis on seotud sotsiaalse integratsiooni, sotsiaalse ja kutsealase aktiveerimise ja sotsiaalse aktiveerimise protsessiga, järgides deinstitutsionaliseerimise horisontaalset põhimõtet. See hõlmab kaitstud eluruumide (koolitus, toetatud elamu) ja toetatud eluruumide arendamist, mis on seotud sotsiaalse integratsiooni ja sotsiaal- ja kutsealase aktiveerimise protsessiga (ESF+), samuti päevahoiuasutuste loomist ja arendamist ning kohalikus kogukonnas pakutavate teenuste, sealhulgas puhkehoolduse, arendamist koos varustusega, sealhulgas puuetega inimeste vajadustele kohandamisega. Kavandatavate meetmete eesmärk on suurendada nende inimeste aktiivset osalemist, kes oma vanuse, tervise või puude tõttu vajavad hooldust või tuge, kuna nad ei suuda iseseisvalt sooritada vähemalt ühte põhilist igapäevast tegevust.
Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.