Hispaania on 35,562 miljardi euro suuruse eraldisega ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite suuruselt kolmas abisaaja ajavahemikul 2021-2027, jäädes maha vaid Poolast ja Itaaliast. See eraldis jaguneb 23,397 miljardiks euroks ERFist, 11,296 miljardiks euroks ESF+-st ja 869 miljoniks euroks FTJ-st, millele lisandub Hispaaniale FEMPA jaoks eraldatud 1,120 miljardit eurot.
ESF+-l on 19 piirkondlikku programmi (1 iga autonoomse piirkonna ja autonoomse linna jaoks) ja 4 riiklikku programmi (mis hõlmavad peamisi valdkondlikke poliitikavaldkondi): ESF+ noorte tööhõive riiklik programm; ESF+ hariduse ja koolituse, tööhõive ja sotsiaalmajanduse riiklik programm; ESF+ sotsiaalse kaasatuse, lastegarantii ja vaesuse vastu võitlemise riiklik programm; ja ESF+ materiaalse põhitoetuse riiklik programm.
Euroopa Regionaalarengu Fondi 23,397 miljonit eurot jaotatakse 19 piirkondliku programmi (1 iga autonoomse piirkonna ja autonoomse linna kohta) ja mitmepiirkondliku programmi vahel, mis on peamine planeerimisvahend selle fondi kaudu rahastatavate üldvalitsuse meetmete jaoks.
SO(l) programmitöö eesmärk on vähendada vaesuse ja laste vaesuse taset, kohaldades vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja selle vastu võitlemise riiklikku strateegiat (2019-2023), laste ja noorte õiguste riiklikku strateegiat 2021-2030, riikliku tegevuskava (PAE) Euroopa lastegarantii rakendamiseks 2022-2030 ja Hispaania puuetega inimeste strateegia 2022- 2030, viies ellu selliseid meetmeid nagu noortele suunatud sotsiaalse kaasamise marsruudid või programmid, sotsiaalselt haavatavatele lastele suunatud sotsiaalse kaasamise marsruudid või programmid, toetusprogrammid deinstitutsionaliseerimiseks, sotsiaalse integratsiooni meetmed, nõustamine, sotsiaalteenused (mitte tööjõuteenused) ja juurdepääs muudele teenustele, kooskõlastatult FAMIga, mille esialgsed meetmed, mis käsitlevad sisserändajate, varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtmist ja esmast esmatasandi hooldust, leiavad jätkamist ESF+ raames väljatöötatud meetmetes, samuti meetmed, mille eesmärk on edendada raske puudega inimeste kaasamist või kodutute või eluasemele juurdepääsuprobleemidega inimeste sotsiaalset ja tööalast kaasamist, kasutades selliseid lähenemisviise nagu Housing First, tulevase üldise riikliku kodutute strateegia raames, mis on praegu väljatöötamisel. Lastegarantii raames kavandatavate meetmete puhul on ette nähtud sellised meetmed nagu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse olukorras olevate 0-18aastaste lastega peredele suunatud sotsiaal- ja haridustegevuse edendamise programmid, nõustamise, edendamise ja hariduse rikastamise programm hariduslike erivajadustega keskustes (programm #PROA+), meetmed hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava hariduse parandamiseks, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse olukorras olevate 0-18aastaste laste tasuta ligipääsetavate kohtade programm, hariduslike erivajadustega laste tasuta ligipääsetavate kohtade programm, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse olukorras olevate 0-18aastaste laste tasuta juurdepääsetavate kohtade programm ning programm hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava hariduse parandamiseks, programm tasuta, juurdepääsetavate, kaasavate ja kvaliteetsete kohtade loomiseks varajase hariduse esimeses tsüklis õpilastele, kelle sissetulekud jäävad alla vaesusriski piiri, meetmed, mille eesmärk on deinstitutsionaliseerida ja edendada kogukonnas hooldamist kaitse all olevate laste jaoks, meetmed, mille eesmärk on arendada universaalset varajase hoolduse süsteemi (0-6 aastat) või meetmed, mille eesmärk on edendada harivat vaba aega ja tervislikke eluviise.
ERF võib rahastada meetmeid, mis täiendavad ESF+ erieesmärkide 4.3 ja 4.4 raames kirjeldatud meetmeid, mille eesmärk on sotsiaalteenuste nõuetekohaseks osutamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitamine või taastamine, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on nende poliitikate elluviimisele kaasa aitavate mittetulundusühingute peakorterite digiteerimine, laiendamine või parandamine. Samuti võib rahastada sotsiaalmajutusmeetmeid haavatavatele rühmadele, päevakeskustele või varjupaikadele ja hädaabikeskustele, näiteks koduvägivalla ohvritele või kodututele. Sotsiaalelamute valdkonnas antakse eelisõigus meetmetele, mille eesmärk on edendada riiklike sotsiaalkorterite arvu suurendamist selliste integreeritud algatuste raames, mille eesmärk on haavatavate rühmade täielik integreerimine. Kõik rahastatavad meetmed on kooskõlas lähenemisega, mis on suunatud deinstitutsionaliseerimisele ja kogukonnapõhisele hooldusele.
Väljakutsed: sel perioodil linnade arengu valdkonnas kavandatud meetmeid käsitletakse suurlinnade, vahepealsete linnade ja funktsionaalsete piirkondade mudeli kolmekordsest vaatenurgast. Seega saavad kohalikud omavalitsused integreeritud territoriaalse strateegia olemasolul tuginedes integreeritud tegevuskavade esitamisega juurdepääsu selle rahastamisele OP5 raames. Lisaks püütakse lihtsustada haldusmudelit. Lisaks tugevdatakse abisaajate haldussuutlikkust tegevusjuhendite ja koolituskursuste kaudu, samas kui linnaalgatuste võrgustiku kohtumisi ja töörühmi edendatakse jätkuvalt abisaajate vahelise teabevahetuse ja koolituse foorumina. Võrgustikku peetakse väärtuslikuks ja oluliseks ressursiks dialoogi pidamisel kohalike üksustega; seetõttu tugevdatakse selle juhtimist ja edendatakse selle korrapäraseid kohtumisi. Lühidalt öeldes peab mudeli juhtimine olema suunatud sellele, et kohandada seda tõhusamalt abisaajate haldussuutlikkusele ja võimaldada vahendite täielikku kasutamist. Sellele keskenduvad programmitöö, projektikonkursside haldamine ja strateegiate rakendamine.
Alates Hispaania ühinemisest ELiga 1986. aastal on Euroopa fondide peadirektoraat olnud asutus, mis vastutab ELi ees Hispaania eest eelarvesuhete ja Euroopa fondide haldamise osas. Sellel veebisaidil on esitatud teave kõigi Hispaanias hallatavate Euroopa fondide kohta, mida haldavad erinevad ametiasutused, samuti teave erinevate perioodide kohta (mitmeaastased raamistikud), peamised uued arengud ja Hispaania aruandluskohustused ELi ees seoses Euroopa fondidega.