Luxembourg - HELPDESK

Tugikeskus

HELPDESK - SOTSIAALTEENUSTE KASUTAJATUGI ELI FONDIDE KOHTA

Luksemburg

Fondi arhitektuur

Ühtekuuluvuspoliitika raames ja koostöös komisjoniga koostab iga liikmesriik partnerluslepingu, strateegilise dokumendi investeeringute kavandamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF+ ja Ühtekuuluvusfond), ühisrahastu ja Feampa raames mitmeaastase finantsraamistiku raames. Partnerluslepingutes keskendutakse ELi prioriteetidele ning kehtestatakse iga liikmesriigi määratletud strateegia ja investeerimisprioriteedid.

Partnerlusleping Luksemburgiga paneb aluse kahe riikliku programmi kohapealsele rakendamisele Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi raames.

Ajavahemikul 2021-2027 saab Luksemburg ühtekuuluvuspoliitika raames 67 miljonit eurot, et kiirendada riigi ökoloogilist üleminekut, rahastada innovatsiooni ja digitaliseerimist, suurendada tööhõivet ja parandada kohalikke sotsiaalteenuseid. Nende investeeringute strateegia ja üksikasjad on määratletud partnerluslepingus, mis võeti äsja vastu Luksemburgi ja komisjoni vahel.

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Õiglase ülemineku fondist (JTF) eraldatakse ligikaudu 23 miljonit eurot, et parandada avalike hoonete energiatõhusust, vähendades CO2-heidet ehitus- ja transpordisektoris. Samuti investeeritakse vahendeid taastuvenergia, näiteks biomassi ja päikeseenergia tootmisesse.

Euroopa Regionaalarengu Fondi raames kaitsevad investeeringud bioloogilist mitmekesisust, eelkõige valgusreostuse vähendamise kaudu.

Lõpuks toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, näiteks idufirmade ja tippkeskuste loomise kaudu, mis suurendab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) konkurentsivõimet ja innovatsiooni. ERF rahastab ka VKEde menetluste digiteerimist ja kodanikele suunatud avalike teenuste haldamist.

15,5 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) toetatakse sotsiaalset kaasatust, haridust ja tööhõivet.

Sellest summast 5,5 miljonit eurot kasutatakse tööotsijate ja inimeste abistamiseks, kes ei tööta ega otsi tööd, näiteks pakkudes neile kohandatud koolituspakkumisi, mis aitavad neil tööd leida. Samuti toetatakse fondidest sotsiaalmajandust, näiteks rahastades konsultatsiooniteenuseid sotsiaalmajanduse alustavatele ettevõtjatele, samas kui märkimisväärne osa vahenditest on ette nähtud digitaalsete oskuste ja töökohtade arendamiseks. Täiendava 1,7 miljoni euroga parandab Luksemburg töötajate oskusi, keskendudes kõige vähem kvalifitseeritud ja vanemaealistele töötajatele.

2,2 miljonit eurot eraldatakse selgesõnaliselt noortele, et parandada ja ajakohastada nende haridust ja koolitust, toetada kutsenõustamist, võidelda koolist väljalangemise vastu ning edendada noorte pagulaste ja sisserändajate integreerimist koolisüsteemi. Lisaks sellele on ligi 1 miljon eurot ette nähtud laste vaesuse vastu võitlemiseks ja Euroopa lastegarantii rakendamisele kaasaaitamiseks.

Lõpuks toetab Luksemburg ESF+ 3,9 miljoni euroga ebasoodsas olukorras olevaid rühmi, eelkõige sisserändaja taustaga inimesi, eelkõige koolituse ja partnerluse kaudu tööandjatega, et tagada inimeste jätkusuutlik areng tööturul, samuti nõustamis- ja tugiteenuste osutamine noortele. Samuti investeerib riik 1,3 miljonit eurot, et aidata abivajajaid toidu ja esmatarbekaupadega.

A. Sotsiaalteenustega seotud strateegilised eesmärgid

SO 1: Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa, edendades aruka ja uuendusliku majanduse ümberkujundamist ja piirkondlikku IKT-ühendust.

ERFi programm vastab täielikult konkurentsivõimelisema ja arukama Euroopa sekkumisloogikale. Valitud erieesmärgid võimaldavad ERFil vastata peamistele väljakutsetele, mis on tuvastatud VKEde konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni ning digitaliseerimise osas. ERFi rakenduskava ajavahemikuks 2021-2027 on suunatud kogu Luksemburgi territooriumile ja ei ole konkreetselt piiratud maa- või linnapiirkondadega. (Erinevalt FEADERi või LEADERi programmidest, mis on suunatud peamiselt maapiirkondadele)".

Euroopa Regionaalarengu Fond kavatseb toetada järgmisi 3 konkreetset eesmärki:

OS1 i): Valitsuse valmisolek investeerida teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni ja innovatsiooni ning riigi arengu ja mitmekesistamise jätkusuutlikuks poliitikaks - Kasvava rahvusvahelise konkurentsi oht tärkava turumajandusega riikide poolt teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogilise innovatsiooni valdkonnas.

SO1 ii): Digitaalmajanduse strateegia väljatöötamise eesmärk on koordineerida innovatsioonipoliitikat ja infrastruktuuri rakendamist, et tagada turvaline ja usaldusel põhinev andmemajandus; edendada tehisintellekti tehnoloogiaid, eelkõige turvalisuse ja liikuvuse valdkonnas.

SO1 iii): Avalike uurimiskeskuste, Luksemburgi Ülikooli ja erasektori, eelkõige VKEde vahelise suhtluse puudumine; riiklik teadusfond: osalemine teadusprogrammides: BRIDGES (rahaline toetus Luksemburgi riiklike teadusasutuste ja Luksemburgis tegutsevate ettevõtete vahelistele partnerlustele).

SO 2. Keskkonnahoidlikum, vastupidavam ja vähese süsinikdioksiidiheitega Euroopa, mis liigub süsinikdioksiidiheiteta majanduse suunas, edendades puhta ja õiglase energia üleminekut, keskkonnahoidlikke ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskide ennetamist ja juhtimist ning säästvat linnaliiklust.

ERFi programm toetab järgmisi 2 konkreetset eesmärki:

OS2 i): Riikliku integreeritud energia- ja kliimakava (PNEC) vastuvõtmine valitsuse nõukogu 20. mai 2020. aasta istungil.

SO 3. Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, mis rakendab Euroopa sotsiaalõiguste sammast.

ESF+ programmiga püütakse saavutada sotsiaalsemat ja kaasavamat Euroopat, vastates samal ajal riikide soovitustes määratletud ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud väljakutsetele. Valitud sotsiaalteenused võimaldavad eelkõige võidelda tööpuuduse vastu (eelkõige üle 45-aastaste, pikaajaliste töötute ja noorte puhul), edendada ja kohandada oskusi ning aktiveerida ebasoodsas olukorras olevaid inimesi. Meetmed aitavad seega kaasa põhieesmärkide (2030. aasta eesmärgid) saavutamisele tööhõive (vähemalt 78% 20-64aastastest inimestest töötab), koolituse (vähemalt 60% täiskasvanutest osaleb koolitustel) ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse (riskirühma kuuluvate inimeste arvu vähendamine) osas.

ESO 4.1. Juurdepääs tööhõivele ja aktiveerimismeetmed kõigile

suure hulga tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste osalemine koolitustel ja muudes pakutavates kavades, et hõlbustada nende juurdepääsu tööhõivele ja toetada neid nende püüdlustes;
üldise töötuse määra vähenemine;
noorte töötuse määra vähendamine;
sotsiaalse ja solidaarmajanduse edendamine sotsiaalse innovatsiooni telje kaudu.

ESO 4.5. Haridus- ja koolitussüsteemide parandamine

suure hulga alla 30-aastaste noorte osalemine õpingutes ja/või koolitustel erinevates rakenduslikes projektides, et tagada nende orienteerumine, teavitamine ja toetamine;
parem suunamine noortele nende tulevaste ametialaste suundumuste ja valikute tegemisel;
koolist väljalangemise määra ja riski vähendamine.

ESO 4.6. Kvalitatiivsed ja kaasavad haridus- ja koolitussüsteemid

toetus erinevatele meetmetele, mis on seotud lapseea garantii tegevuskava rakendamisega ja mille peamine eesmärk on mitte-diskrimineerimine ja vaesuse ohus olevate noorte võrdne kohtlemine;
erinevate konkreetsete meetmete rakendamine sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning vaesusriskis olevate noorte võrdsete võimaluste edendamiseks.

ESO 4.7. Elukestev õpe ja karjäärimuutused

märkimisväärse hulga inimeste ja ettevõtete osalemine meetmetes, mis on kavandatud nende professionaalseks arenguks ja ümberkvalifitseerimiseks vastavalt tööturu vajadustele;
suur hulk osalejaid omandab kvalifikatsiooni;
majanduslike üleminekutega seotud töökohtade kadumise vähendamine;
tegevusalal tegutsevate isikute tööhõive säilitamise tagamine.

ESO 4.8. Aktiivne kaasamine ja tööalane konkurentsivõime

märkimisväärse arvu ebasoodsas olukorras olevate inimeste osalemine pakutavas tegevuses;
sisserändajate tõhus ja jätkusuutlik integratsioon;
haavatavate rühmade isikliku ja tööalase olukorra stabiliseerimine;
AROPE määra vähendamine ("vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus").

MD 13. Toetus enim puudustkannatavatele inimestele EOS4.13 alusel

toidu ja/või esmatarbekaupade tasuta jagamine vaesuse ja tõrjutuse ohus olevatele inimestele;
märkimisväärne arv inimesi, kes saavad toiduabi (2021. aastal üle 12 700 inimese).

B. Temaatiline fookus

ESF+ määruse 25.00% artikli 4 punktide h-l erieesmärkide raames kavandatud sotsiaalne kaasamine.
Toetus enim puudustkannatavatele isikutele, mis on kavandatud erieesmärkide, artikli 4 punkti m ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ESF+ määruse 8.00% artikli 4 punkti l alusel.
ESF+ määruse 13.00% artikli 4 punktide a, f ja l erieesmärkide raames kavandatud toetus noorte tööhõivele.
Toetus laste vaesuse vastu võitlemiseks, mis on kavandatud ESF+ määruse 6.00% artikli 4 punkti f ja punktide h-l erieesmärkide raames.
Sotsiaalpartnerite ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamine, mis on kavandatud kõikide erieesmärkide raames, välja arvatud ESF+ määruse artikli 4 punkt m. 1.00%

Kasulikud ressursid ja bibliograafia

ESF+ reguleeriv raamistik:

30. juunil 2021 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 seadusandlik pakett. Sellega tugevdatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lähenemist, toetades samal ajal jätkusuutlikku konkurentsivõimet, teadusuuringuid ja innovatsiooni, digitaalset üleminekut ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Samuti võimaldab see edendada Euroopa sotsiaalõiguste sammas.

ESF+ puhul on kõige olulisemad dokumendid järgmised:

Üldmäärus, millega kehtestatakse ühised sätted erinevate fondide kohta -(UE) 2021/1060 ;
Euroopa Sotsiaalfondiga seotud erimäärus pluss -(UE) 2021/1057 ;
Õiglase ülemineku fondi loomise määrus -(UE) 2021/1056. See fond on integreeritud ESF+ programmi spetsiaalse telje kaudu.

ESF+ seonduvad strateegilised dokumendid

Erinevate Euroopa fondide juhid on konsulteerimiskomitee raames regulaarselt vahetanud arvamusi, et töötada välja mitmeid strateegilisi dokumente, sealhulgas eelkõige:

Partnerlusleping, mis suunab komisjoni ja liikmesriigi vahelisi läbirääkimisi programmide kavandamise üle ning tagab vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise. A uus ametlik versioon selle lepingu kohta esitati 22. novembril 2022 Euroopa Komisjoni talitustele ja kinnitati ametlikult 7. detsembril 2022.
Territoriaalne õiglase ülemineku kava, milles kirjeldatakse riiklikul tasandil üleminekuprotsessi kliimaneutraalsele majandusele kooskõlas riiklike energia- ja kliimakavadega. See kava on otseselt seotud õiglase ülemineku fondi rakendamisega uute ESF+ programmide ja Euroopa Regionaalarengu Fondi raames. A uus ametlik versioon esitati 25. novembril 2022.

SISUKORD

Fondi arhitektuur

Sotsiaalteenustega seotud strateegilised eesmärgid
Temaatiline fookus
Kasulikud ressursid ja bibliograafia

HELPDESKi tugi

Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.