ET 
EN 
DE 
BG 
HR 
CS 
DA 
NL 
FI 
FR 
EL 
HU 
IT 
LV 
LT 
PL 
PT 
RO 
SK 
SL 
ES 
SV 
Tugikeskus
HELPDESK - SOTSIAALTEENUSTE KASUTAJATUGI ELI FONDIDE KOHTA
Kreeka
Riigiprofiil - Kreeka - programmiperiood 2021-2027
Üldine teave
Allpool esitatud profiil on koostatud Euroopa Komisjoni poolt 29. juulil 2021. aastal heaks kiidetud partnerluslepingu alusel.
Riiklik arengukava aastateks 2021-2027 on välja töötatud viie samba ümber (poliitikaeesmärgid-SP):
- SP1. Nutikas areng
- SP2. Roheline kasv
- SP3. Infrastruktuuri arendamine
- SP4. Sotsiaalne areng
- SP5. Ekstravertsus
SP4 "Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu" -
Neljanda raamprogrammi sekkumise keskne eesmärk on sotsiaalsem Kreeka, investeerides inimressurssidesse ja tagades võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele ja kaupadele.
Finantsprogrammide struktuur
Programmiperiood 2021-2027 hõlmab 22 programmi (9 valdkondlikku ja 13 piirkondlikku), mida toetavad ERF ja EKT+, mille eelarve on üles ehitatud järgmiselt:
Neljanda raamprogrammi programmid, mis on loetletud partnerluslepingus 2021-2027:
- Programm "Konkurentsivõime"
- Programm "Digitaalne ümberkujundamine"
- "Kodanikukaitse" programm
- Programm "Keskkond ja kliimamuutused"
- Transpordiprogramm
- Programm "Kalandus, vesiviljelus ja meri".
- "Inimressursid ja sotsiaalne ühtekuuluvus" programm
- "Õiglase arengu ülemineku" programm
- Programm "Tehniline abi ja abisaajate toetamine".
- 13 Piirkondlikult (Ida-Makedoonia-Traakia, Kesk-Makedoonia, Tessaalia, Kontinent, Lääne-Kreeka, Lääne-Makedoonia, Kesk-Kreeka, Peloponnesose, Joonia saared, Põhja-Egeuse meri, Kreeta, Attica, Lõuna-Egeuse meri)
TP4 raames rakendatakse inimressursside arendamise, hariduse ja elukestva õppe valdkondliku programmi raames meetmeid, mis on seotud tööhõive, hariduse ja elukestva õppega. Eriti toiduabi ja materiaalse puuduse (EBYS) jaoks luuakse eraldi prioriteetne suund inimressursside arendamise-õppe ja elukestva õppe programmis. Piirkondlikes programmides alates SP4 rakendab ERF tervishoiu, hariduse ja sotsiaalhoolekande projekte ning EKT+ kõiki vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse meetmeid (varem T.S.9) nagu raamprogrammi 2014-2020 jooksul.
ERF ja EKT+ eelarve
EKT+-s määratletud ja tabelis 6.2 kajastatud miinimumnõuete katvuse osas märgitakse eelkõige järgmist:
- Eeldatav protsent, mis on kaetud valdkondliku programmi "Inimressursid ja sotsiaalne ühtekuuluvus" noorte tööhõive eriprioriteedi raames, on vähemalt 14% riigi kogu olemasolevast EKT+ eelarvest. Siiski aidatakse suurendada noorte toetamist, jälgides asjaomast sekkumisvaldkonda 134 nii valdkondliku programmi meetmetes väljaspool sihtotstarbelist eriprioriteeti kui ka teiste programmide meetmetes rakendamise ajal, mis on samuti kooskõlas riikliku tegevuskavaga "Noortegarantii".
- 28% fondi vahenditest suunatakse eeldatavasti sotsiaalsesse integratsiooni, võrreldes 25% vajadusega. Laste vaesuse vastu võitlemiseks kavandatud meetmete maht on 8%, võrreldes 5%ga (mis sisaldub 28%s, kuid ka kaasava hariduse valdkonnas). Vajalik kontsentratsioon saavutatakse, kui arvutatakse vahendite eraldamine 14 programmi erieesmärkidele (28% puhul) ja ESF+ teisese mõõtme kood 6 (8% puhul). ET 34 ET
- Materiaalse puuduse leevendamiseks eraldatakse kaks korda rohkem vahendeid kui määruses sätestatud miinimumnõue, st 3% asemel 6%. Valdkondlikule programmile "Inimressursid ja sotsiaalne ühtekuuluvus" antakse materiaalse puuduse lahendamiseks eriprioriteet, mille raames eraldatakse 6% ESF+ vahenditest.
- Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks eraldatakse vahendeid vähemalt 0,65% ESF+ raames nii valdkondlike kui ka piirkondlike programmide raames. Vajaliku kontsentratsiooni saavutamine toimub asjakohase summa arvutamise teel EKP+ alamdimensioonide tabelis.
Lisaks rahastavad neid:
a) Kaitsemeetmed ülemineku sotsiaalmajanduslike tagajärgedega tegelemiseks, mis on oluline prioriteet ja nõuab sekkumist inimressursside oskuste kohandamiseks ja arendamiseks kutsealadel ja harudes, mis on hõlmatud DAM-programmi raames rakendatava üldise mitmekesise majandusplaneerimise raames.
b) TAME meetmed, mis keskenduvad lühiajalisele varajasele integratsioonile (vastuvõtmine). NSRFi programmide võimalikult suur sünergia Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja Integreeritud piirihalduse fondiga püütakse saavutada peamiselt riikliku koordineerimisasutuse kaudu, samas kui topeltrahastamine välditakse ühtse juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning integreeritud sekkumisjärelevalve infosüsteemide koostalitlusvõime abil. Mis puutub eelkõige poliitikaeesmärgi 4 ja TAME koostoimesse, siis TAME rahastab peamiselt varajase sotsiaalse integratsiooni sekkumisi, keskendudes esmase vastuvõtu struktuurides elavatele inimestele, samas kui riiklikust sotsiaalvaldkonna fondist rahastatakse peamiselt keskmise/pikaajalisi sotsiaalse integratsiooni sekkumisi YTXi ja sisserändaja taustaga inimeste jaoks.
c) ETHAUSi meetmed uute oskuste arendamiseks ja töötingimuste parandamiseks ettevõtete sotsiaalse vastutuse ja säästva sinise majanduse valdkonnas.
d) EAFRD sekkumised sotsiaalse integratsiooni, vaesuse vähendamise ja majandusarengu toetamiseks maapiirkondades. Kombineeritud meetmeid, mis võivad puudutada uute põllumajandusettevõtete toetamist, oskuste tugevdamist, uute põllumajandustootjate asutamist ja põllumajandus-keskkonna-kliima meetmete tugevdamist, ei peeta vajalikuks.
Kultuuri valdkonnas püütakse saavutada sünergiat programmiga "Loov Euroopa" (nii toetuste kui ka selliste algatuste tasandil nagu: Euroopa kultuuripärandi objektid, kultuuripealinnad, kultuuripärandi auhinnad ja arhitektuuripreemiad).
Temaatiline kontsentratsioon
Neljanda raamprogrammi poliitikavõimalused ja peamised oodatavad tulemused ERFi ja ESF+ jaoks
Neljanda raamprogrammi meetmete keskne eesmärk on sotsiaalsem Kreeka, investeerides inimressurssidesse ja tagades võrdse juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele ja kaupadele vastavalt Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetele. Peamine prioriteet on suurendada inimressursside tööhõivet ja parandada tööalast konkurentsivõimet sekkumise kaudu, et hõlbustada tööturule juurdepääsu individuaalsete vajaduste alusel ja vähendada pakkumise ja nõudluse vahelist ebakõla, keskendudes 15-29aastastele, pikaajalistele töötutele, madala sotsiaalmajandusliku ja haridusliku taustaga töötutele, sisserändajatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele ning puuetega inimestele.
Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa aktiivse tööhõivepoliitika ümbersuunamine läbi järkjärgulise ülemineku uuele riikliku tasandi tööturuteenuste rakendamise mudelile, mis hõlmab pidevalt kättesaadavaid meetmeid ja tugevat individuaalset toetust, tööturu vajaduste diagnoosimise tugevdamist, füüsilisest isikust ettevõtjate toetamist ja töötute oskuste arendamise sekkumisi. Sotsiaalmajanduse ja sotsiaalse ettevõtluse arengut edendatakse aktiivse tööhõivepoliitika osana, mis aitab kaasa üksikisikute ja haavatavate rühmade sotsiaalsele ja majanduslikule kaasamisele. Keskendutakse füüsilisest isikust ettevõtjate, töötajate ja ettevõtete kohanemise edendamisele muutuste ja aktiivse vananemisega ning nõustamis- ja koolitusmeetmete kaudu, võttes muu hulgas arvesse digitaalse ja rohelise majanduse nõudeid. Selleks et edendada naiste võrdset osalemist tööhõives, valitakse lisameetmed töö- ja pereelu ühitamiseks ning uuenduslike ärimudelite edendamiseks. Tööturu erakorraliste tingimustega tegelemiseks võib rakendada toetusmeetmeid.
Lõpuks pööratakse erilist tähelepanu suuremale tööohutusele ja töötervishoiule igas vanuses.
Peamine võimalus on suurendada täiskasvanute osalemist õppeprotsessis, parandada hariduse kvaliteeti ja tugevdada selle ekstroversiooni ja asjakohasust kõikidel tasanditel ning elukestva õppe ja tööturu vahel. Sellega seoses pannakse rõhku täiskasvanute individuaalsetel vajadustel põhinevate vahendite kasutamisele, õpilaste tulemuslikkuse parandamisele, eriti kaasaegsete teadmiste ja oskuste osas, uute tehnoloogiate kasutamisele, kutsealase nõustamise ja nõustamisteenuste tugevdamisele, õppeprogrammide kvaliteedi parandamisele ja kutsehariduse ja -koolituse tõhususe suurendamisele. Selles suunas kooskõlastatakse riiklikul tasandil nii kutsehariduse ja -koolituse kui ka hariduse, koolituse ja elukestva õppe jaoks välja töötatavad strateegilised raamistikud, et jälgida, hinnata ja vaadata läbi oskuste arengut ning tegeleda küsimusega, mis puudutab oskuste vajaduste ennetamist ja kohandamist seoses tööturu ja kõigi eluetappidega. Lisaks sellele keskendutakse tulemuslikkuse parandamisele ning kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse võrdse kättesaadavuse ja lõpetamise tugevdamisele kõikidel tasanditel, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul.
Prioriteetideks on ka infrastruktuuri ja varustuse loomine ja ajakohastamine vajaduste kaardistamise alusel ning teenuste kvaliteedi tagamine juhtimise parandamise kaudu kõikidel tasanditel, autonoomia tugevdamine ning riikliku kvalifikatsiooniraamistiku lõpuleviimine.
Sotsiaalse solidaarsuse institutsioonide ja mehhanismide ajakohastamine ja moderniseerimine on peamine võimalus, mille eesmärk on aktiivne kaasamine, sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine, vaesusriski vähendamine, keskendudes eelkõige laste vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ning soolise ja muu diskrimineerimise vähendamisele.
Meetmed selles suunas on kvaliteetsete põhi- ja sotsiaalkaupade ja -teenuste parema kättesaadavuse tagamine, meetmed kõige haavatavamate elanikkonnarühmade, sealhulgas laste haridusliku ja eluasemesegregatsiooni vastu võitlemiseks ning pere- ja kogukonnapõhiste hooldusteenuste arendamine.
Samal ajal on oodata, et sotsiaalkaitse infrastruktuuride ajakohastamine ja loomine, mis põhineb tuvastatud vajadustel, samuti puhkuse, turismi ja kultuuri valdkonnas, tugevdab arengut, sotsiaalset integratsiooni ja sotsiaalset innovatsiooni.
The ERFi investeeringud turismi ja kultuuri nad võtavad arvesse külastajate heaolu, austavad loodus- ja kultuurikeskkonda ning tagavad sihtkohtade ja ettevõtete sotsiaalmajandusliku arengu ja konkurentsivõime integreeritud ja tervikliku lähenemisviisi kaudu.
Strateegiline valik on deinstitutsionaliseerimise sekkumiste edendamine ning laste ja puuetega inimeste üleminek institutsionaalselt hooldustelt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele, samuti marginaliseeritud kogukondade, nagu romad, sisserändajad ja rahvusvahelise kaitse saajad, kodanike sotsiaalne integratsioon, käsitledes diskrimineerimise, ebaturvalise eluaseme ja nende haridusse kaasamisega seotud probleeme.
Sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide institutsionaalne tugevdamine, et suurendada nende osalust haridus-, tööhõive- ja sotsiaalse kaasamise meetmetes, on jätkuvalt strateegiline valikuvõimalus.
Katoliku tervis katvus põhivalikuna eeldab see PHY-d kui kogukonna tervishoiuvõrgustiku fookust, rõhuasetust ennetusele aktiivse ja tervisliku vananemise kontekstis, haavatavate ja vastuvõtlike rühmade institutsionaalset hooldust, mis aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele kaitsele. Prioriteedid on samuti vaimne tervis, keskendudes lapsele ja eakatele ning aklimatiseerumise ennetamisele, inimressursside oskuste täiendamisele, uutele pikaajalistele hooldusteenustele, teenuste, infrastruktuuride ja inimkapitali kohandamisele geograafilistele, rahvastiku eripäradele, e-tervisele, vajaduste kaardistamisel põhinevate terviseohtudega tegelemisele. Tulemuste säilitamist tugevdavad investeeringud SY-sse erakorralise meditsiini, erivoodite, taastusravi, rahvatervise struktuuride valdkonnas.
Digitaalne ümberkujundamine, parandades teenuste juhtimist ja haldamist, aitavad kaasa kvaliteetsete teenuste üldisele kättesaadavusele tõhusamas süsteemis. Praegune tervishoiukriis toob esile rahvatervise kui sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse aluse kaitse ning on väljakutse vastupanuvõime arendamiseks.
Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmides on ette nähtud tervishoiualased meetmed.
Kasulikud lingid
- ESFi meetmete koordineerimis- ja järelevalveasutus (EYSEKT) http://www.esfhellas.gr/en/Pages/default.aspx
- PA (arenguraamistiku partnerlusleping) - ESPA https://www.espa.gr/en/Pages/default.aspx
- Programmid - rahastamiskutsed https://www.espa.gr/el/Pages/Proclamations.aspx
- Kasvukonverents UUS PARTNERLUSLEPING 2021-2027: Temaatilised istungid || 16.6 https://www.youtube.com/watch?v=Gj_m5HZlGyo
HELPDESKi tugi
Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.
HELPDESKi tugi