Tugikeskus

HELPDESK - SOTSIAALTEENUSTE KASUTAJATUGI ELI FONDIDE KOHTA

Horvaatia

1 . EÜ ja Horvaatia partnerlusleping 2021-2027

Euroopa rahalisi vahendeid eraldatakse seitsmeaastaste finantsperioodide või -perspektiivide raames ning me oleme uue finantsperioodi 2021-2027 alguses. Euroopa Liidu eelarvevahendid on seni suurimad ja moodustavad 1824,3 miljardit eurot, mis on Horvaatia Vabariigi jaoks on saadaval üle 25 miljardi euro.. Horvaatia Vabariigile finantsperioodiks 2021-2027. eraldatud rahalised vahendid moodustavad üle 14 miljardi euro mitmeaastasest finantsraamistikust ja veidi üle 11 miljardi euro järgmise põlvkonna EList.

Euroopa Komisjoni partnerlusleping Horvaatiaga ajavahemikuks 2021-2027. hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi pluss (ESF+) ja Õiglase ülemineku fondi vahendeid.

Ühissätete määruses on sätestatud Euroopa Liidu peamised investeerimiseesmärgid aastani 2027 ning programmdokumentide väljatöötamise, rakendamise, hindamise, juhtimise ja kontrolli põhiraamistik.

ÜPPs on määratletud viis poliitilist eesmärki, mis kajastavad Euroopa Liidu peamisi prioriteete: Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa; keskkonnahoidlikum, vastupidavam ja vähesaastavam Euroopa; paremini ühendatud Euroopa, tugevdades liikuvust; kaasav Euroopa, millel on suurem sotsiaalne osa; Euroopa, mis on kodanikele lähemal.

1.1 Sissejuhatus ERF ja ESF+ 2021-2027

1.1.1 ERDF

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) aitab vähendada erinevusi eri piirkondade arengutasemete vahel ja vähendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämust, mille hulgas pööratakse erilist tähelepanu piirkondadele, mis seisavad silmitsi tõsiste ja püsivate looduslike või demograafiliste raskustega, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimad saare-, piiri- ja mägipiirkonnad.

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusaadressil koos investeeringud infrastruktuuri, rakendusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevused, sealhulgas tööstusuuringud, eksperimentaalne arendustegevus ja teostatavusuuringud, investeeringud teenuste kättesaadavusse, tootlikud investeeringud väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd) ning investeeringud, mille eesmärk on olemasolevate töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine., seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara, võrgustike loomine, koostöö, kogemuste vahetamine ja innovatsiooniklastritega seotud tegevused, muu hulgas ettevõtete, teadusasutuste ja riigiasutuste vahel., teave, teabevahetus ja uuringud, ja tehniline abi.

Ajavahemikul 2021-2027. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) aitab jätkuvalt tugevdada ELi liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning võimaldab investeeringuid, et kõik Euroopa piirkonnad oleksid:

  • konkurentsivõimelisemaks ja arukamaks muuta, tugevdades innovatsiooni, toetades väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid), arendades tööstuslikku üleminekut ja tugevdades digitaalset ühenduvust.
  • keskkonnahoidlikumad, vähese CO2-heitega ja vastupidavamad, tugevdades energiatõhusust, ringmajandust, looduskaitset ja rohelist infrastruktuuri.
  • rohkem ühendusi, tugevdades liikuvust TEN-T ühendvedude võrgustiku arendamise kaudu, ning kliimamuutustele vastupanuvõimelist riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku liikuvust.
  • kaasavamalt, tugevdades toetust tõhusa ja kaasava tööhõive, hariduse, oskuste, sotsiaalse kaasatuse ja tervishoiu võrdse kättesaadavuse valdkonnas, samuti kultuuri ja säästva turismi rolli tugevdamisel.
  • kodanikele lähemale, soodustades integreeritud sotsiaalset, majanduslikku, linna- ja kohalikku arengut.

Lisades täiendavad 47,5 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna fondist, on EL eraldanud ajavahemikuks 2021-2027 oma majandus-, sotsiaal- ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikale üle 370 miljardi euro. Euroopa Regionaalarengu Fondi kasutamise kaudu on Horvaatia käsutuses kaasfinantseerimine 50 kuni 75% projekti koguväärtusest.

Horvaatia jaoks eraldatud rahalised vahendid (2021-2027) on 5,54 miljardit eurot.

1.1.2 ESF+ 

Euroopa Sotsiaalfond pluss (ESF+) on Euroopa Liidu peamine vahend, mille abil investeeritakse inimestesse ja süsteemidesse tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitikas, mis toetab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. ESF+ investeeringud aitavad kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele. ESF+ on ka üks Euroopa Liidu sotsiaal-majandusliku taastumise alustalasid pärast koronaviiruse pandeemiat, mille ajal vähenes tööturul osalemine, haridus- ja tervishoiusüsteemid seisid silmitsi arvukate probleemidega ning ebavõrdsus suurenes. ESF+ on üks peamisi vahendeid, mis aitab liikmesriikidel neid probleeme lahendada. ESF+ on ELi peamine rahastamisvahend liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks. Horvaatia kasutab seda vahendit kvaliteetse riikliku poliitika rakendamiseks erinevate projektide kaudu, mille eesmärk on suurendada Horvaatia kodanike haridust ja tööhõivet. ESF + peamine eesmärk on aidata kaasa sotsiaalsema Euroopa loomisele ja muuta Euroopa sotsiaalõiguste sammas tegelikkuseks. ESF+ aitab kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele kogu Euroopas. ESF+ rahastamine aitab kaasa ka tööhõivepoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames määratletud tööhõivesuuniste rakendamisele ning aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu üldeesmärgi saavutamisele pärast 2020. aastat (ÜRO säästva arengu eesmärgid), näiteks inimeste tervise kõrge taseme tagamisele. Algatus aitab parandada tööhõivevõimalusi, tõsta elatustaset, hõlbustada tööjõu liikuvust ning suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ja ELi põhiõiguste hartas. Kaasrahastamise määr on 50-85% projekti koguväärtusest.

Horvaatia jaoks eraldatud rahalised vahendid (2021-2027) moodustavad 1,98 miljardit eurot.

Fondi temaatiline kontsentratsioon: haridus, koolitus ja elukestev õpe; tööturu tõhusus ja võrdne juurdepääs kvaliteedile tööhõive; sotsiaalne kaasatus, tervishoid ja võitlus vaesuse vastu.

Fondist saab rahastada järgmist:

  • Tööhõivevõimaluste parandamine;
  • Noorte tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamine;
  • elatustaseme tõstmine töö saamise või parema töökoha leidmise toetamise kaudu;
  • Investeeringud inimressurssidesse ja tööturule juurdepääsu parandamine;
  • Kõige haavatavamate ja töötute mõjuvõimu suurendamine;
  • Ebasoodsas olukorras olevate inimeste integreerimine ühiskonda ja õiglasemate eluvõimaluste tagamine kõigile.

2 . Poliitiliste eesmärkide valik

2.1 ERF

Horvaatia ERF teenib peamiselt kahe programmi eesmärke: konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse programm 2021-2027 ja integreeritud territoriaalne programm 2021-2027.

Poliitiline eesmärk 1: Konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa, edendades uuenduslikke ja arukaid majanduslikke muutusi ning piirkondlikku IKT-ühendust.

Poliitilise eesmärgi valiku põhjendus: Vastavalt nõukogu soovitustele riikliku reformikava kohta aastateks 2019 ja 2020 võetakse meetmeid, et keskenduda investeerimispoliitika kasvule teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, meetmeid oskuste omandamise edendamiseks, meetmeid digitaalse infrastruktuuri ja teenuste kättesaadavuse suurendamiseks ning täiendavaid investeeringuid lairiba-internetti. Poliitikate valikul on silmas peetud Horvaatia 2019. aasta aruande investeerimissuuniseid, kus muu hulgas on prioriteetidena määratletud järgmised: innovatsioonitulemuste ja innovaatiliste ettevõtete arvu parandamine aruka spetsialiseerumise valdkonnas, samuti investeeringud oskustesse eespool nimetatud valdkonnas, meetmed, mis aitavad kaasa teadusuuringute tulemuste kommertsialiseerimisele, koostalitlusvõimeliste e-teenuste ja nende kasutamise edendamine kodanike seas ning digitehnoloogia integreerimine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, edasiminek ülemaailmsetes väärtusahelates, ettevõtlust toetavate institutsioonide ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamine. Selle eesmärgiga seotud tegevused aitavad kaasa ka piirkondliku SKT erinevuse vähendamisele elaniku kohta, et vähendada erinevusi kõige arenenumate ja kõige vähem arenenud piirkondade vahel.

Poliitiline eesmärk 2: keskkonnasäästlikum, vastupidavam ja vähesaastavam Euroopa, mis läheb üle süsinikdioksiidiheitevaba majandusele, edendades puhta ja õiglase energia üleminekut, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskide ennetamist ja juhtimist ning säästvat linnaliiklust.

Poliitilise eesmärgi valiku põhjendus: Säästva arengu kontekstis on Euroopa rohelises kavas seatud ambitsioonikas eesmärk muuta ELi majandus jätkusuutliku tuleviku suunas ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne ja ringmajandus. Selleks, et aidata kaasa üleminekule süsinikdioksiidi netoheiteta majandusele, on riikliku energia- ja kliimakava alusel valitud poliitikameetmed, mille eesmärk on üleminek puhtale ja õiglasele energiale, sealhulgas taastuvate energiaallikate kasutamine, hoonete ja majanduse süsinikdioksiidi heite vähendamine, arukate energiavõrkude loomine, rohelise ja sinise majanduse arendamine, kliimamuutustega kohanemine ja nende mõju leevendamine, riskide ja loodusõnnetuste ennetamise ja juhtimise tugevdamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni säästev areng, üleminek ringmajandusele, bioloogilise mitmekesisuse tugevdamine, sealhulgas rohelise linnainfrastruktuuri arendamise kaudu, ning säästva linnaliikluse edendamine. Kõik need valitud poliitikavaldkonnad aitavad kaasa rohelisele üleminekule.

Poliitiline eesmärk 5: Euroopa kodanikele lähemale toomine, soodustades igat liiki piirkondade ja kohalike algatuste säästvat ja integreeritud arengut.

Poliitilise eesmärgi valiku põhjendus: Poliitikad valiti välja, võttes arvesse Horvaatia 2019. aasta aruande D lisas esitatud investeerimissuuniseid, milles on muu hulgas seatud prioriteetsete vajaduste hulka juhtivate majanduskeskuste rolli tugevdamine piirkondliku majanduskasvu edendajana ning nende funktsionaalsete piirkondade jätkusuutlik ja integreeritud areng, samuti vajadus investeeringute järele, mille eesmärk on vähendada piirkondade vahelist ebavõrdsust ja võtta arvesse geograafilisi eripärasid (saared), soodustada majandustegevust ja ühendada neid juhtivate arenenud keskustega, pöörates tähelepanu saarte energiaalasele isemajandavusele.

2.2 ESF+

See programm on seotud saavutuste poliitikaga eesmärgid 4: Kaasavam Euroopa, millel on Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu silmapaistvam sotsiaalne komponent.

Poliitilise eesmärgi valiku põhjendus: Horvaatia seisab silmitsi arvukate väljakutsetega tööhõive, sotsiaalküsimuste ja oskuste osas, millest osa on ikka veel mõjutatud COVID-19 pandeemia tagajärgedest. Kõik investeeringud järgivad segregatsiooni ja diskrimineerimise vältimise põhimõtteid, pöörates erilist tähelepanu sellele, et edendada juurdepääsu tavapärastele kaasavatele teenustele hariduse, eluaseme, tööhõive, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Tööhõive määr kasvas 2013. aasta 57,2 protsendilt 2021. aastaks 68,2%, samas kui ELi sotsiaalsete õiguste samba inimressursside eesmärk 2030. aastaks on 75%. Tööturule juurdepääs on eriti raske naiste, noorte ja puuetega inimeste jaoks. 2018. aastal eraldati 0,72% SKPst aktiivsetele tööhõivepoliitika meetmetele (MAPZ), mis on vähem kui enamikus teistes liikmesriikides. Tööturu tulemuste parandamiseks on vaja tugevdada koolitus- ja ümberõppemeetmeid. Laste osalemine koolieelses hariduses on üks madalamaid, 81,8% (EL 95,2). 69% 3-6aastastest romalastest ei käi lasteaias ega koolieelses lasteasutuses. Rohkem kui 60% kutseõppes õppivatest õpilastest ei saa kooli ajal töökogemust, mistõttu on vaja tagada kutsehariduse toetamine asjakohasuse ja kvaliteedi osas. Vaesusriski määr on 20,5% (EL 21,5), mis on teatavates rühmades suurem, ning ELi sotsiaalsete õiguste samba kõrge esindaja eesmärk on vähendada 2030. aastaks vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski määra 298 000 inimese võrra. Horvaatias on vaesusel tugev territoriaalne mõõde. Vaesusest ohustatud piirkondade erivajadused on seotud nende geograafiliste omaduste, sotsiaalmajanduslike tegurite ja pikaajalise degradeerumise tõttu, mis ei võimalda neil kasutada oma potentsiaali. Viimase 10 aasta jooksul on deinstitutsionaliseerimise protsess intensiivistunud ja täheldatud edusamme, kuid endiselt on rohkem kui 20% lastest, kes ei saa piisavat vanemlikku hoolt, kellel on käitumisprobleeme, arenguraskusi, ja rohkem kui 80% vaimupuudega inimestest on institutsionaalses hooldusvormis. Eakate ja vaegurite kodudes asuvad majutuskohad hõlmavad ainult 3,68% üle 65-aastastest eakatest, samas kui koduse abi teenuste katvus on ebapiisav. Pikaajaline hooldus on ebapiisavalt arenenud ja oluliselt institutsionaliseeritud (HR 2019. emiteeritud 3,03%; EL 16,11%), 13% hooldust vajavatest inimestest saavad institutsionaalset hooldust, 14% ametlikku abi kodus. Sotsiaalteenuste puudumine ja piirkondlik ebaühtlus. teenus mõjutab lapsi, noori, vaesuse ja sotsiaalse. tõrjutuse ohus olevaid peresid, puuetega inimesi, eakaid, kodutuid, koduvägivalla ohvreid, inimkaubanduse ohvreid, sõltuvusprobleemidega inimesi.

3 . Ühendus sotsiaalteenuste pakkujatega - sotsiaalteenuste pakkujate jaoks olulised eesmärgid

COVID-19 pandeemia ja kaks laastavat maavärinat Horvaatias tähistasid aastaid 2020 ja 2021. COVID-kriisi ajal riiklikul tasandil võetud meetmed olid edukalt kooskõlas ELi vahenditega, et säilitada töökohti ja kodanike tervist, kuid eeldatakse, et pandeemia avaldas märkimisväärset mõju teatavatele haavatavatele ühiskonnarühmadele, eelkõige seoses juurdepääsuga tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenustele. Programmi "Tõhusad inimressursid 2021-2027" eesmärk on muu hulgas aidata kaasa kriisist taastumisele, et Horvaatia saaks jätkata pandeemiaeelsete arengusuundade jätkamist. ESFi programmi 2014-2020. rakendamisel näitas partnerlus sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega täielikku potentsiaali programmi seatud eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste rakendamise kaudu on sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel võimalus arendada oma suutlikkust ESF+ eesmärkide saavutamiseks. Kodanikuühiskonna organisatsioonid on eriti aktiivsed sotsiaalteenuste osutamisel ja haavatavate rühmade sotsiaalse kaasamise meetmete rakendamisel ning sotsiaalpartnerid on tööturu peamised sidusrühmad. ESF+ programmi investeeringud aitavad kaasa tasakaalustatud piirkondlikule arengule. Arvestades vajaduste märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, hariduse ja tervishoiu valdkonnas, on ESF+ investeeringud meetmete kavandamisel piirkondliku/kohaliku iseloomuga, võttes arvesse konkreetseid kohalikke ja piirkondlikke vajadusi. See kehtib eelkõige sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kohta, kus investeeringud tehakse vajaduste kaardistamise alusel kohalikul tasandil (Zajeli, kogukonnateenused, isiklikud abilised jne).

4 . Kasulikud allikad

HELPDESKi tugi

Euroopa Liidu kaasrahastamisel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.

HELPDESKi tugi

Rahastab Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu seisukohti ja arvamusi. Ei Euroopa Liit ega abi andev asutus ei saa nende eest vastutada.
Skip to content